Brüssel ei ole veel otsustanud, kuidas anda Ukrainale kavandatud 185 miljardi euro suurust „reparatsioonilaenu”, kasutades Vene riigi varasid, samal ajal rahastades G7 poolt välja töötatud eraldi 45 miljardi euro suurust skeemi Kiievile, ütles Euroopa Komisjoni kõrge ametnik esmaspäeval.

See probleem tõstatus ajal, mil EL-i täidesaatev võim soovib „mobiliseerida” sadu miljardeid külmutatud Venemaa keskpanga varasid, mis asuvad Euroopa Liidus, et rahastada Kiievi kolossaalseid eelarvevajadusi ja sõjategevust, vahendab Euractiv.

Vene riigi varade – mis külmutati vahetult pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris – teenitud kasumit kasutatakse praegu nn erakorralise tulude kiirendamise (ERA) laenu rahastamiseks. Skeemi kuulutas eelmisel aastal välja rikaste demokraatiate rühm G7, kuhu kuuluvad EL-is Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia.

Küsimusele, kuidas reparatsioonilaenu saaks anda ilma ERA skeemi kohaselt nõutavate külmutatud varade teenitud kasumit ohverdamata, vastas EL-i ametnik: „Meil pole lõplikku ettekujutust, kuidas seda lahendada.”
Ametnik lisas, et „tehniliselt kõige lihtsam” viis ERA ja reparatsioonilaenuskeemide ühitamiseks oleks kasutada viimasest saadavat tulu ERA võla tagasimaksmiseks – jättes seega potentsiaalsesse reparatsioonilaenu rahafondi 140 miljardit eurot.

EL-i liikmesriigid on lubanud ERA tuludest 18 miljardit eurot ette eraldada, ülejäänud osa eraldavad USA, Ühendkuningriik, Kanada ja Jaapan. Praeguseks on EL-i vahenditest juba välja makstud 14 miljardit eurot ning ülejäänud 4 miljardit eurot peaks välja makstama selle aasta lõpuks.

EL-is hoitakse umbes 210 miljardit eurot külmutatud Venemaa varasid, mis toodavad umbes 3 miljardit eurot aastas kasumit, mida lõpuks kasutatakse ERA laenu tagasimaksmiseks.

„Lühidalt öeldes ütleme praegu, et ärme eralda kogu 185 miljardit eurot,” ütles ametnik.

„Ettevaatlikkuse mõttes teame, et peame nende ERA laenudega midagi ette võtma. On erinevaid viise, aga ärme tekitagem ootusi, mis ületavad 140 miljardit eurot uue rahastamise osas,” sõnas ta.

Ametniku sõnul on 175 miljardit eurot varadest juba sularahaks konverteeritud Brüsselis asuva arvelduskoja Eurocleari käes olevaks rahaks ning veel 10 miljardit eurot peaks sularahaks konverteeruma lähiaastatel. Reparatsioonilaenu jaoks kasutatakse ainult Euroclearis hoitavate varadega seotud sularahajääke.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poolt eelmisel kuul välja kuulutatud reparatsioonilaenu toetavad tugevalt Saksamaa, Prantsusmaa ja paljud idapoolsed EL-i riigid. Kuid plaanile on vastu Euroopa Keskpank ja Belgia, kes on mures, et komisjoni plaan võib olla samaväärne konfiskeerimisega ja käivitada investorite kapitali massilise väljavoolu Euroopast.

Ametnik väitis aga, et EL-i liikmesriikide pingeline rahaline seis, Ukraina suured rahastamisvajadused ja Washingtoni vähenev pühendumus Kiievile ja Euroopa julgeolekule muudavad reparatsioonilaenu rakendamise üha pakilisemaks.

Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel seisab Ukraina 2026. ja 2027. aastal silmitsi 52 miljardi euro suuruse eelarve puudujäägiga. Ametniku sõnul võib Kiiev pärast seda vajada ka kuni 52 miljardit eurot täiendavat iga-aastast rahastamist, mille minimaalne suurus on tõenäoliselt umbes 21 miljardit eurot.

„Toetuse andmata jätmine viiks suure tõenäosusega Ukraina kokkuvarisemiseni,” ütles ametnik, lisades, et see kujutaks endast EL-ile „tõsist julgeolekuriski”. Reparatsioonilaenu arutavad EL-i rahandusministrid selle nädala lõpus Luksmourgis ja EL-i juhid oktoobri lõpus Brüsselis toimuval ametlikul Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel.