Varem salastatud Ühendkuningriigi dokumendid näitavad, et Suurbritannia kaitseministeerium teadis, et NATO laienemine uute liikmete vastuvõtmiseks võib viia sõjani Venemaaga.
Suurbritannia kaitseluure koostas 1996. aastal NATO laienemise uuringu, mis pakkus välja stsenaariume, milles nähti ette sõda Venemaaga pärast Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liitumist NATO-ga, vahendab Declassified UK.
Need avalikustatud valitsuse toimikud, mis on kättesaadavad Rahvusarhiivis, seavad kahtluse alla arvamuse, et NATO laienemine ei anna Venemaa sissetungile Ukrainasse 2022. aastal peaaegu mingit põhjendust.
Üks 1996. aasta augustis koostatud stsenaarium käsitles „Balti riikide liikmelisuse tagajärgi”, kes sel ajal polnud veel NATO-ga liitunud.
Dokumendis nähti ette, et Eesti, Läti ja Leedu on kõik NATO-ga liitunud, ning kaaluti „võimalikke stsenaariume, mis viiksid operatsioonini NATO lepingu V artikli alusel” – mille kohaselt NATO liikmed lubavad rünnaku korral üksteist kaitsta.
Stsenaariumis käsitleti olukorda, kus kolm riiki „satuksid silmitsi agressoriga”, kelleks oli selgelt identifitseeritud Venemaa. Kaitseluure eeldas, et „Venemaa on Balti riikide NATO liikmelisusele ägedalt vastu seisnud ja ähvardanud kättemaksuga oma julgeoleku säilitamiseks oma piiridel asuva tajutava vaenuliku sõjalise liidu vastu”.
Kaitseluure stsenaariumis märgiti ka, et „peamine oht kõigile kolmele Balti riigile on revanšistlik Venemaa valitsuse kavatsus taaskehtestada Venemaa võim Baltimaades”.
See oli „kas NATO liikmelisuse tõttu või osana Venemaa võimu ja mõju üldisest taastamisest oma piiridel”.
Lisaks nähti ette, et Venemaa „õhutab rahulolematust Eesti vene vähemuse seas, kes väidavad, et neid kiusatakse taga keele/kultuuri/inimõiguste alusel”.
Moskva võiks kuulutada „suured alad Ida-Eestis Venemaa territooriumiks, ähvardada need jõuga annekteerida ja katkestada kogu energiaekspordi Eestisse”, lisati stsenaariumis.
See stsenaarium meenutab Venemaa poliitikat Ukraina suhtes pärast 2014. aastat, mil ta püüdis „kaitsta” venekeelseid kogukondi riigi idaosas asuvas Donbassi piirkonnas ja teatas seejärel nende annekteerimisest 2022. aastal.
Briti toimikud näevad ette ka teisi sõjastsenaariume, kus Venemaad peetakse agressoriks. Ühes neist, mis koostati samuti 1996. aasta augustis, eeldab kaitseministeerium, et Tšehhi Vabariik, Ungari ja Sloveenia on kõik NATO liikmed ning et on tekkinud Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline suurblokk (mida see nimetab RBU-ks).
„NATO laienemine on RBU telje jaoks väga ebapopulaarne,” märkis kaitseluure oma stsenaariumis. Seejärel esitab RBU nõudmise naasta NATO-eelsele piirile või vastasel juhul „vajaduse järele puhvervööndi järele NATO ja RBU piiri vahel”.
Kui Lääs need nõudmised tagasi lükkab, „käivitatakse Balti riikide vastu ulatuslik õhudessantrünnak” ja Poolas „massiivne õhurünnak Gdanski vastu”. Lisaks on ette nähtud kahe mehhaniseeritud RBU diviisi suunamine Ukrainast Visla jõe poole ja teine vägi tungib Ungaris Budapesti.
„Diplomaatiliselt väidab RBU koalitsioonivalitsus, et tema õigustatud huvisfäär on otseselt ohustatud NATO agressiivse ekspansionismi poolt ning et peale puhvri loomise pole muid kavatsusi.”
Seejärel näeb artikkel ette „NATO abivägede operatsioone”.
Teine sõjastsenaarium hõlmab Rumeenia NATO-ga liitumise tagajärgi aastaks 2000 koos Poola, Tšehhi Vabariigi ja Ungariga. See käsitleb NATO võimet „pakkuda abivägesid V artikli operatsiooni raames” Venemaa ohu korral.
Kaitseministeeriumi eeldus on: „Venemaal naaseb natsionalistlik valitsus, mis alustab poliitikat Venemaa võimu ja mõju taaskehtestamiseks oma piiridel ja kaugemal.”
Tšehhi Vabariik, Ungari ja Poola liitusid NATO-ga 1999. aastal ning Rumeenia ja Slovakkia said liikmeteks 2004. aastal.
