Soome logistikasektor, varustuskindluskeskus ja kaitsevägi harjutanud logistikaoperatsioone hädaolukorras. Valmisolekuõppus KETJU26 tõi aprilli lõpus kokku ligi sada ametiasutust ja logistikaettevõtete esindajat.

Õppus põhines Soome varustuskindluskeskuse (HVK) aprillis avaldatud stsenaariumil „Sõjalise jõu kasutamine Soome vastu ja varustuskindlus”. Stsenaarium kirjeldab hüpoteetilist olukorda, kus Soome langeb sõjalise jõu kasutamise alla, vahendab Iltalehti.

HVK rõhutab oma aruandes, et stsenaarium ei ole prognoos ega „kirjelda kõige tõenäolisemat tulevikku, vaid pigem kujuteldavat arengutrajektoori”.

Stsenaariumis on Ukraina sõda vaibunud relvarahuks. Venemaa on suurendanud oma relvajõudude suurust 1,5 miljonini ning sõjaline jõud Soome piiri lähedal on märkimisväärselt kasvanud. Venemaa avaldab Soomele tugevat poliitilist survet, samuti ulatuslikku spionaaži ning küber- ja hübriidmõjutamist.

Stsenaariumidokumendis kirjeldatakse, et Venemaa esitleb sõjaks valmistuvat ja NATO-ga liitunud Soomet avalikult sõjalise ohuna Venemaa riiklikule julgeolekule. Samal ajal korraldab Venemaa ulatuslikke sõjaväeõppusi, mille operatsioonipiirkonnad ulatuvad Ahvenamaa saarte lähiümbruseni.

Kui luurelennu sihtmärgiks olnud Vene hävitaja maapinnale kukub, süüdistab Venemaa intsidendis Soomet ja NATO-t ning stsenaarium jätkub. Pingete eskaleerudes kuulutatakse Soomes riigile tõsise välise ohu tõttu välja eriolukord, mis võimaldab kehtestada eriolukorras seaduse alusel volitusi. Venemaal kajastatakse Soome valmisolekumeetmeid ja eriolukorra väljakuulutamist NATO agressiooniplaanina ja sõjalise operatsiooni alustamisena Venemaa vastu.

Kuus päeva pärast eriolukorra väljakuulutamist alustab Venemaa Soome vastu sõjalise jõu kasutamist, mida ta nimetab erioperatsiooniks.

Operatsioon algab sabotaažiga (sealhulgas atentaadirünnakutega juhtivatele ametikohtadele) ning ulatuslike raketi- ja droonirünnakutega. Rünnak kahjustab muuhulgas Soome naftatöötlemistehast, Inkoos asuvat gaasiterminali, Lõuna-Soome sadamaid, märkimisväärset hulka elektrivõrgu infrastruktuuri nagu peatrafod, kriitilised telekommunikatsioonipunktid, keskne maantee-, raudtee- ja sildade võrgustik, logistikakeskused Helsingi III ringtee ääres ning mitu keemiatööstuse tehast. Esimeste rünnakutega samaaegselt rünnatakse ka mitmeid kriitilisi andmekeskusi, stsenaarium kirjeldab sõjaliste operatsioonide algust.

Soome varustuskindluskeskuse stsenaariumidokumendis on kriitilised ettevõtted juba esimestest hetkedest alates peamised mõjutusobjektid ja kaasatud ka olukorra parandamisse. Soomes on sihtmärkide hulka lisaks sõjalistele sihtmärkidele ka varustuskindluse seisukohalt kriitilise tähtsusega struktuurid ja funktsioonid, näiteks energiainfrastruktuur ja transpordifunktsioonid.

Jõu kasutamine on tõeliselt massiivne ning rünnakud näivad olevat strateegiliselt täpselt suunatud ühiskonna toimimisvõime ja varustuskindluse seisukohast kõige kriitilisematele sihtmärkidele. Kriitilise infrastruktuuri kaitsmine koostöös avaliku ja erasektori osalejatega muutub äärmiselt oluliseks. Stsenaariumis kirjeldatakse, et rünnakuid saab oluliselt tõrjuda ning füüsiline kahju on lokaalne ja rünnakud ei saa halvata süsteeme, mis on ühiskonnale tervikuna olulised.

Mõjud on aga ühiskonnas laialdaselt nähtavad, mida kimbutavad elektri- ja küttekatkestused, veevarustuse häired, telekommunikatsioonihäired, kütusevarustuse häired, regulatsioonid ning sisemine ränne ja evakueerimine. Stsenaariumis kirjeldatud olukorras on kaubalaevandus Läänemerel ja eriti Soome lahel tõsiselt häiritud.

NATO 5. artikli kaitseliidu kriteeriumid on täidetud. Stsenaariumis pakuvad Rootsi ja teised naaberriigid Soomele ulatuslikku tsiviil- ja sõjalist tuge vastavalt oma võimetele, kuid püüavad samal ajal vältida otsese sõjalise jõu sihtmärgiks olemist.

Stsenaariumis „Venemaa ei saavuta oma eesmärke sabotaaži ja piiratud sõjaliste operatsioonide ning kaugmõjutamise abil”, mis viib konflikti eskaleerumiseni ja ulatusliku sõjani, mis venib kurnamissõjaks.

Õppusel KETJU26 läbisid osalejad stsenaariumi kohase sündmuste käigu ja uurisid, kuidas kohandada transpordiühendusi nii maal, merel kui ka õhus, et need oleksid võimalikult funktsionaalsed. Õppusel arvestati ka vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support, HNS) pakkumisega Soome saabuvatele ja Soomes tegutsevatele liitlasvägedele.

Õppus näitas, kui laialdaselt kriis ühiskonda mõjutab. Kriisi eri etappides on vaja tihedat koostööd ametiasutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja kodanike vahel. Õppus tõi esile ka asjaolu, et organisatsioonid peavad oma töötajate eest hoolitsema, et ühiskond püsiks toimiv, ütleb varustuskindluskeskuse juhtiv valmisolekuekspert Katriina Viljanen pressiteates.

Logistikaahelad on omavahel tugevalt seotud: ühe valdkonna katkestus peegeldub kiiresti kogu süsteemis. Osalejad hindasid muuhulgas ressursside piisavust, prioriteetide seadmist, kütusevarustuse järjepidevust ning seda, kuidas olukorrapilti ja teabevahetust ametiasutuste ja ettevõtete vahel järjepidevana hoida. Pressiteate kohaselt „tuvastati kriitilised sõltuvused ja koostati arengueesmärkide plaanid”.

Sellised õppused ja arutelud on äärmiselt olulised. Sõjaväeliiklus ja -transport kasutavad samu marsruute ja struktuure kui tsiviillogistika. Seetõttu on koostöö merel, sadamates, lennujaamades ning raudtee- ja maanteeliikluse sõlmpunktides hädavajalik, ütleb Soome kaitseväe peastaabi logistikaosakonna kolonelleitnant Tamio Salminen.

Valmisolek on tegutsemine. Õppuse suurim kasu oli avatud arutelu ja see, et ametivõimude ja ekspertide koostöö kaudu leiti lahendused tekkinud väljakutsetele, sõnab Salminen.

Teine valmisolekuõppus korraldati koostöös Soome kaitseväe, logistikasektori ja kütusesektoriga. Logistikasektor hõlmab õhutransporti, maismaatransporti, veetransporti ja sadamaid. Valmisolekuõppused on tavapärased varustuskindluse tegevused ning õppust rahastab varustuskindluskeskuse programm Logistika 2030, teatab Soome varustuskindluskeskus.