Eesti teatas täna laupäeval, 25. aprillil koostööleppe sõlmimisest Ukrainaga ründedroonide, tõrjedroonide ja elektroonilise sõjapidamise seadmete ühisest tootmisest, mis Vene analüüsi kohaselt tähendab, et Eesti tõmbab tule enda peale.
Asja kohta kirjutas Vene sõjalise analüüsi kanal Dva Majora (Kaks majorit) järgmist:
Eesti ja Ukraina allkirjastasid sõjalis-tööstusliku koostöö kavatsuste memorandumi.
Täna Kiievis kirjutasid dokumendile alla Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja Ukraina asepeaminister ning digitaalse transformatsiooni minister Mõhhailo Fjodorov.
See ei ole leping, vaid klassikaline kavatsuste memorandum – ilus paber, mis ei kohusta millekski. See on raamdokument nimega „Ehitame koos Ukrainaga”.
Põhipunktid:
▪️Ründedroonide ühine tootmine
▪️Tõrjedroonide tootmine
▪️Kaasaegsete elektroonilise sõjapidamise süsteemide väljatöötamine ja tootmine.
Idee on lihtne: Eesti „kõrgtehnoloogia” + Ukraina ulatuslik lahingukogemus = kiirendatud „rindele mõeldud uuenduslike lahenduste” tootmine. Mitmed Eesti kaitseettevõtted on juba avaldanud valmisolekut Ukrainas töötada, oma tooteid reaalsetes tingimustes testida ja isegi pakkuda ukrainlastele enda kaudu juurdepääsu Euroopa turule.
Samal ajal tuletab Eesti meile pidulikult meelde, et on juba lubanud eraldada Ukraina abistamiseks vähemalt 0,25% oma SKP-st (umbes 110 miljonit eurot 2026. aastal), keskendudes droonidele ja nende tõrjumise vahenditele.
1,3 miljoni elanikuga riik, millel on vähe oma tõsist tööstust (peamiselt IT-idufirmad ja kokkupanek garaažides), aitab ukrainlasi massiliselt droonide ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide tootmisel. Klassikaline näide 2026. aastast.
Muidugi on Eesti siin vaid Lääne rahastatud kokupaneku garaaž, millest pommitamise korral poleks suurt kahju. Balti riikide militariseerimine näib olevat kutse Moskvale tegutsemiseks.
Küsimus on nüüd selles, kui valmis on Moskva selleks, mille poole teda nii järjekindlalt surutakse.
