Rootsi kaitsevägi on määranud kolonel Daniel Rydbergi Soome loodava NATO brigaadi ülemaks.

Intervjuus Iltalehtile selgitas Rydberg Lapimaal tegutseva nn FLF-üksuse lahingujõudu.

Pikemas perspektiivis peaks Soome FLF-üksuse koosseisu olema võimalik suurendada brigaadi tasemele. Kogu brigaadis on üle viie tuhande mehe, rõhutab Rydberg.

Seega on tegemist tugeva lahingujõuga NATO brigaadiga. Rootsi panustab brigaadi pataljoni lahinguüksusega. Rydbergi sõnul alustatakse selle komplekteerimist kohe.

Algfaasis on kindlasti umbes kolmsada Rootsi sõdurit. Meie eesmärk on suurendada koosseisu kuuesaja sõdurini, kuid üksuse loomine võtab aega, ütleb Rydberg.

Rydberg on ka Rootsi kaitseväe 19. brigaadi ülem. Üksust tuntakse rahvasuus Norrbotteni brigaadi nime all.

Rootsi pataljoni lahingumeeskond jääb grupeerituks Norrbotteni brigaadi peabaasi Bodenis.

Selle operatsioonid ulatuvad üle piiri Soome. Me treenime Soomes ja treenime seal vägesid ning loomulikult, kui NATO tahab, siis me läheme sinna, rõhutab Rydberg tegutsemisvalmidust.

Kolonel hindab kogemuse põhjal, et Bodenist Rovaniemisse kestab autosõit kolm tundi.

„Meil on Rovaniemisse paigutatud rahvusvaheline staabielement. Staabiohvitseride ülesanne on koordineerida meie tegevust Soome kaitseväe ja võimudega,” ütleb Rydberg.

Äsja ametisse nimetatud NATO brigaadiülem kirjeldab end kui „tohutult motiveeritut”.

„On tõesti, tõesti põnev need elemendid paika saada ja edendada NATO heidutus- ja kaitsekontseptsioone Venemaa piiril ja idatiival,” ütleb Rootsi kolonel tänulikult.

Rydberg ütleb, et õppus algab niipea, kui Rootsi on teinud poliitilise otsuse.

„Kuid planeerimine edeneb ja meil on tegevused, mida oleme oma Soome sõpradega kooskõlastanud. Õppus algab pärast suve. See on minu hinnang,” ütleb Rydberg.

Küsimusele, kas hiljemalt sügisel, vastas ta: „Absoluutselt.”

Komandöri sõnul on vaja kiiresti suurendada uue NATO brigaadi lahinguvõimet, et see saaks toimida ennetava heidutusena Venemaa agressiooni ohu vastu.

Rydbergi sõnul on rootslastel ja soomlastel „hea arusaam Venemaa tegevusest teisel pool piiri”.

Praegu on see väiksema ulatusega, kuna Venemaa on oma agressioonisõjaga Ukrainas väga hõivatud, hindab Rydberg.

NATO kolonel rõhutab, et agressiooniohuks mitte valmistumine oleks ohtlik.

Meil ​​on nüüd aega oma valmisoleku suurendamiseks, et saaksime vastu astuda sellele, mida tulevik võib tuua pärast Ukraina sõja lõppu. Me teame, millised on Venemaa eesmärgid. Venemaa on oma eesmärkide saavutamiseks olnud valmis kasutama vägivalda, sõnab ta.

Kui palju aega on meil ettevalmistusteks ja valmisoleku suurendamiseks, et Venemaa meid ei saaks ohustada?

Aeg on napp. Peame nende probleemidega kiiresti tegelema ja oma valmisolekut võimalikult kiiresti suurendama, ütleb kolonel Rydberg.

Rydberg on enesekindel. Ta hindab, et kogu NATO Euro-Atlandi kaitsel on Venemaa sõjaliste strateegide silmis heidutusvõime.

Soome uus NATO brigaad on ühise kaitse oluline osa.

See ei ole mingi näidisüksus, mille me piiri äärde paigutame. Need on päris sõdurid ja nad peavad seda arvesse võtma, rõhutab Rydberg.

Kas heidutus on piisav?

Rydberg räägib rahulikult, nagu sõjaväeülemad ikka teevad. Ta ei saa vastata kõige kriitilisemale küsimusele, mida me tahaksime kuulda. Rahu säilitamine sõltub venelaste, mitte rootslaste või soomlaste otsustest.

Kas heidutus on nii tugev, et saame rahus elada?

Jah, see on soov. Siis on heidutus muidugi alati vaataja silmades, vastab Rydberg.

Ülem ei tea veel kindlalt, kes tema juhtimisel oma sõdureid saadab.

Aja jooksul on teada saadud, millised NATO riigid tegelikult oma sõdureid Lapimaale loodavasse FLF-brigaadi saadavad.

„See on olnud muutuv asi. Kuulete, et mõned riigid ütlevad jah ja siis mõned ütlevad ei ja muud sellist. Seega ei saa ma täpset vastust anda, aga olen kuulnud, et osalevad Itaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia. On olnud veidi segast infot, seega arvan, et tulevik näitab,” ütleb Rydberg.

Rydbergi sõnul kasutab rootslastest koosnev pataljoni lahinguüksus raskerelvi: näiteks Stridsvagn 122, mis on Saksamaal toodetud tanki Leopard 2A5 täiustatud versioon. Neid toodetakse Rootsis litsentsi alusel.

Relvastus hõlmab lahingumasinaid CV90.

„Meil on rasked süsteemid. Pataljoni lahinguüksusesse kuulub ka suurtükiväekompanii,” ütleb Rydberg tunnustavalt.

Lisaks traditsioonilisele jalaväerelvastusele on olemas ka moodsad droonid. Õhutoetust pakutakse hävitajatelt Gripen ja F-35.

See pole kindlasti „imitatsioonibrigaad”, vaid tugev NATO lahingubrigaad, kui see on valmis, sõnab ta.