Euroopa peaks Ukraina ülesehitust rahastama Venemaa impordi maksustamisega, ütles Eesti peaminister Kristen Michal.

Ukraina laastatud infrastruktuuri ja pommitatud linnade taastamise arve ulatub sadadesse miljarditesse eurodesse, ütles Michal väljaandele Politico kahepäevase EL-i juhtide tippkohtumise raames Küprosel, kus arutati geopoliitikat, julgeolekut ja bloki eelarvet.

Euroopa on kehtestanud sanktsioonid, keelanud palju Venemaa importi ning kehtestanud tollitariifid teraviljale ja väetistele. Kuid ei ole tõstetud kaupadele tollimakse selgesõnalise eesmärgiga aidata Ukrainat ning idee kasutada kaubanduspoliitikat julgeoleku eesmärgil on blokis endiselt vastuoluline.

„Kahjude katmiseks peame Venemaalt pärit kaupadele tariife kehtestama,” ütles ta. „Erinevates koridorides [ja] erinevatel kohtumistel on räägitud sellest, et erinevat tüüpi tariifid Venemaa kaupadele võiksid rahastada Ukraina ülesehitust.”

Seitse riiki, sealhulgas Eesti, nõudsid eelmise 2025. aasta novembris tollitariifide kehtestamist Venemaa toodetele nagu teras ja väetis, kuid see samm on takerdunud ja ei kuulunud sel nädalal EL-i poolt kokku lepitud 20. sanktsioonide paketti.

Michal väitis, et isegi 210 miljardit eurot külmutatud Moskva raha, mida hoitakse Brüsselis asuvas finantshoidlas, ei oleks piisavad hiiglasliku arve katmiseks.

Venemaa nelja-aastase Ukraina sissetungi täielikku rahalist maksumust, mis on tapnud või haavanud sadu tuhandeid ukrainlasi, sundinud miljoneid inimesi kodudest lahkuma ja linnad maatasa teinud, on raske arvutada.
Kuid Ukraina valitsuse, ÜRO, Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga tellitud uuring, mis avaldati eelmise aasta veebruaris,leidis, et Ukraina ülesehitamine maksaks kümne aasta jooksul 500 miljardit eurot. Uuring näitas ka, et konflikti esimese kolme aasta jooksul hävis 13 protsenti Ukraina elamufondist.

„Nad tuleks vastutusele võtta,” ütles Michal Moskvale viidates. „Sest kui neid vastutusele ei võeta, siis see kordub. Meil ​​[Eestil] on Venemaaga pikem ajalugu. Me teame, mis Venemaa on. Me saavutasime iseseisvuse mitte nii kaua aega tagasi.”

Ukraina majandust on kurnanud Venemaa sõda ja sissetungi tõrjumise tohutud kulud, kusjuures EL kiitis sel nädalal heaks 90 miljardi euro suuruse laenu Kiievi vee peal hoidmiseks.

Michal kordas oma üleskutset Euroopale uuendada viisareegleid, et keelata Vene võitlejatel blokki siseneda, väites, et kui Ukraina sõda lõpeb, tulvavad nad Euroopasse ja tekitavad kaost. Ta oli üks kaheksast juhist koos Saksamaa Friedrich Merzi ja Poola Donald Tuskiga, kes kirjutasid eelmisel kuul kirja Euroopa Ülemkogu presidendile António Costale ja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, milles nõuti rangemate viisareeglite kehtestamist

„Nad on kurjategijad, nad otsivad tööd eraarmeedes, erinevates kohtades,” ütles ta. „Seega on see küsimus meie sisejulgeoleku kohta… Kui te olete seotud sellise agressiooniga Ukraina vastu, siis palun jääge Venemaale.”

Michal ütles, et Tallinn loodab, et Euroopa Komisjon juhib ulatuslikku logistilist pingutust, mille käigus kantakse üle miljoni venelase musta nimekirja. „Ma tean, et [EL-i kõrge esindaja ja endine Eesti peaminister] Kaja Kallas juba tegeleb sellega,” ütles ta.

„Meie avaldame neile samuti survet… Loodan, et enne suve on meil juba teatud [Euroopa Ülemkogu] päevakorrapunktid selle kohta olemas,” sõnas ta.