Venemaa presidendil Vladimir Putinil on praegu suurepärane võimalus Euroopat rünnata, hindas välispoliitika asjatundja ja Euroopa Parlamendi liige Mika Aaltola Iltalehti saates Ukkola.
Kas Venemaa võiks Soomele droonirünnaku teha?
– Mis seda takistaks? küsib Aaltola.
Siiski näeb ta Venemaa jaoks tõenäolisema sihtmärgina midagi muud. Venemaad huvitab eelkõige „tee Berliini”.
Aaltola sõnul on olukord kogu Läänemerel väga pingeline. Venemaa vaatenurgast on võimaluste aken nüüd – ajal, mil Ameerika Ühendriigid on vähendanud oma panust Euroopasse, kuid Euroopa pole veel oma kaitset suurendanud.
Aaltola ütles, et USA on andnud mõista, et ta ei sekku, kui tegemist pole just tervet Euroopat puudutava olukorraga ja seda teab ka Vene president Vladimir Putin. Ehk siis Putinil on aken praegu tegutsemiseks.
Venemaa on näiteks lennutanud droone Belgias ja ähvardanud tapmistega ning see toimis – Belgia muutis meelt ja oli vastu Vene varade äravõtmisele. Aaltola sõnul võib Venemaa rünnata näiteks Tšehhi ja Poola droonitehaseid, kus toodetakse ründedroone Ukraina jaoks.
Soome ründamise kohta droonide ja rakettidega ütles Aaltola, et sellega ei saavutaks Venemaa ilmselt midagi, aga samas ei tuleks ka USA appi, kuna Vene väed ei ületa riigipiiri.
Aaltola hinnangul huvitab Venemaad rohkem tee Berliini, mitte niivõrd Soome.
Samas ütles Aaltola, et Soome peab olema valmis sõjaks. See aga ei tähenda, et Soomes või Soome vastu oleks sõda tõenäoline. Sõda on aga tulnud Soome lähedale, Läänemerel on olukord väga pingeline.
Aaltola tõi välja, et sõjal on omadus levida ja Ukraina on sõda levitanud Vahemerele, Läänemerele, isegi Põhja-Jäämerele.
Aaltola tunnistas, et USA presidendi Donald Trumpi jutt selle kohta, et NATO on pabertiiger on kaitseliidu heidutust väga palju kahjustanud. Küsimusele, kas NATO on pabertiiger, vastas Aaltola, et Venemaa arvab seda üha enam. Tema sõnul on heidutus psühholoogiline mäng, ehk heidutus toimib, kui see on usutav.
Küsimusele selle kohta, mis saab, kui USA tõmbab NATO-st tagasi vastas Aaltola, et sajandite vältel on Euroopa siiski hakkama saanud. Nüüd räägitakse palju tahte koalitsioonist. Võimalikud stsenaariumid on küll halvad, aga Euroopas on ressursse, et vastupanu osutada. Majanduslikult on Euroopa kümme korda võimsam kui Venemaa. Euroopa saaks kümnekordistada abi Ukrainale, mis sunniks Venemaad sõjast loobuma. Kõik rahu eeldused on olemas, aga on puudunud poliitiline ühtne soov saata signaal Moskvale. Rohkem on Euroopas vaadatud Washingtoni poole, aga ka president Biden ei teinud piisavalt. Nüüd ollakse olukorras, kus tuleb kõike ise teha.
Praegu pole Aaltola sõnul vaja palju Ameerikaga tegeleda, sest mõne aasta pärast on taas valimised ja võim vahetub.
Trump on lubanud Saksamaalt välja viia 5000 sõdurit, samuti Hispaaniast ja Itaaliast. Kas USA tuleks appi, kui Putin ründab Euroopat või mõnda NATO riiki?
Aaltola vastas, et USA-s arutatakse seda asja. See ei juhtu kohe. Kõik sõltub rünnaku viisist. Kui on suur Soome-vastane rünnak, sis ilmselt hakkab abi tulema, sest seda sunniks tegema USA au ning Trumpile on see oluline. Muude stsenaariumide puhul tuleb aga toetuda Rootsi ja Põhjala abile. See on Soome tugisammas. Põhja-Euroopas on Aaltola sõnul veel asjalikku mõtlemist ja tahtmist, poliitika on korras võrreldes mõne muu Euroopa riigiga.
Trumpi Hiina reisi kohta ütles Aaltola, et Trumpil oli soov olla Iraanis edukas ning siis minna võitjana Pekingisse, aga nüüd on ta palju nõrgemal positsioonil ja peab tegema diile. Trumpil pole praegu eriti häid kaarte käes.
