Euroopa Liit tahab Vene gaasist loobuda, aga tegelikkus räägib teistsugust lugu. Import on Ukraina sõja algusest saadik saavutanud rekordtaseme. Venemaa on endiselt EL-i suuruselt teine ​​veeldatud maagaasi tarnija.

Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) import EL-i saavutas tänavuse 2026. aasta esimeses kvartalis kõrgeima taseme pärast Venemaa sõja algust Ukraina vastu neli aastat tagasi. Enamiku impordi sihtriikideks on Prantsusmaa, Hispaania ja Belgia, selgub USA energiamõttekoja IEEFA täna kolmapäeval a13. mail valdatud uuringust. Nende riikide kaasabil kasvas Venemaa veeldatud maagaasi import EL-i aastases võrdluses 16 protsenti 6,9 miljardi kuupmeetrini – see on kõrgeim tase alates 2022. aastast, vahendab Welt.

Sarnast trendi täheldati ka aprillis, kui Venemaa veeldatud maagaasi import EL-i suurenes taas aastases võrdluses 17 protsenti, teatas energiasektorile spetsialiseerunud IEEFA AFP-le.

Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukrainas 2022. aastal on EL töötanud selle nimel, et vähendada oma sõltuvust Venemaa torujuhtmegaasist ja mitmekesistada veeldatud maagaasi (LNG) importi. LNG on veeldatud maagaas, mida transporditakse laevaga ja taasgaasistatakse Euroopa kallastel enne gaasivõrkudesse suunamist.

Euroopa Komisjoni andmetel moodustas LNG 2025. aastal 45 protsenti EL-i maagaasi koguimpordist, ülejäänud osa tarniti torujuhtmete kaudu. Sellest hoolimata voolab Venemaa gaas Euroopasse jätkuvalt: Venemaa on endiselt EL-i suuruselt teine ​​LNG tarnija, kuigi Euroopa Komisjon kavatseb Venemaa gaasitarned 2027. aastaks lõpetada.

Eelkõige importis Prantsusmaa 2026. aasta esimeses kvartalis rohkem Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) kui ükski teine ​​Euroopa riik ja mõttekoja andmetel saavutas see jaanuaris uue rekordtaseme.

Samal ajal on Euroopa pärast Ukraina sõja algust ja eriti pärast Iraani tuumalepet suurendanud oma USA veeldatud maagaasi (LNG) tarneid, nii et IEEFA andmetel on USA muutumas 2026. aastaks mandri peamiseks gaasitarnijaks. Mõttekoda ennustab, et 2028. aastaks võiks EL hankida 80 protsenti oma LNG impordist USA-st.

Kogu gaasiimpordi, sh nii torujuhtmegaasi kui ka veeldatud maagaasi osas oli Norra Euroopa Komisjoni andmetel esimeses kvartalis EL-i suurim tarnija, moodustades 31 protsenti impordist. USA järgnes 28 protsendiga ja Venemaa 14 protsendiga.

„Euroopa üleminek torujuhtmegaasilt veeldatud maagaasile pidi tagama varustuskindluse ja mitmekesistamise,” selgitas IEEFA energiaspetsialist Ana Maria Jaller-Makarewicz. Lähis-Ida sõja ja USA-st liigse sõltuvuse põhjustatud häired on aga näidanud, et Euroopa plaan on mõlemal rindel läbi kukkunud. Veeldatud maagaasist on saanud Euroopa energiajulgeoleku strateegia Achilleuse kand.