Kaks aastakümmet oli Euroopal pettekujutelm oma kõikvõimsusest ja julgeoleku olukorrast, hindab president Sauli Niinistö analüütiku Charly Salonius-Pasternaki raamatus „Tundmatu tulevik” (Tammi 2025).

Niinistö sõnul arvati Euroopas 2000. aastate alguses, et „Venemaa on nüüd taltsutatud ja jääb taltsutatuks, kui talle pakutakse paar head maiustust”.

„Vladimir Putinist oli näha, et ta pidas seda ülbuse märgiks,” ütleb Niinistö.

Charly Salonius-Pasternak, kes Niinistöt tema raamatu jaoks intervjueeris, töötas aastatel 2005–2025 Soome Välispoliitika Instituudis teadurina. Märtsis sai temast Milttonile kuuluva konsultatsioonifirma Nordic West Office tegevjuht.

Niinistö sõnul laienes Euroopa halvustav suhtumine lisaks Venemaale ka Aafrikale ja Türgile, kelle EL-i liikmelisuse läbirääkimisi arvati olevat võimalik lõputult venitada.

„Üks Prantsuse kolleeg uskus, et Põhja-Aafrikas püsib rahu seni, kuni sinna raha valatakse, haiglaid ja koole ehitatakse,” ütleb Niinistö oma aja kohta Euroopa Investeerimispanga asepresidendina.

Niinistö sõnul arvas Euroopa, et tema enda väärtused on nii ülevad, et teised riigid mõistavad lõpuks, kuidas neid ise omaks võtta.

Illusioonid on sellest ajast peale kokku varisenud ja Euroopa enesehinnang on kannatanud tagasilöökide all. Niinistö loetleb, kuidas EL-i laienemine ei edene, Põhja-Aafrika on lagunenud ja Türgi „teeb segadust” – Venemaast rääkimata.

Muidugi, aastal 2000 polnud ma piisavalt tark, et seda kõike näha, möönab Niinistö.

Niinistö sõnul on Euroopa langenud välja suurriikide poliitikast, mis on läinud Venemaa ja eriti Hiina ning Ameerika Ühendriikide kätte.

Niinistö sõnul elame praegu veelgi ohtlikumal ajal kui külma sõja ajal. Salonius-Pasternak hindab raamatus, et just suurriikide vaheliste suhete ettearvamatus teeb Niinistö murelikuks.

Donald Trumpi teine ​​ametiaeg presidendina on tekitanud hirme Ameerika Ühendriikide ja Euroopa suhete tuleviku pärast.

Sauli Niinistö ütleb, et ta püüdis 2019. aastal Trumpi veenda, et ka ameeriklased vajavad Euroopat. Niinistö väitis, et Ameerika Ühendriikide staatus suurriigina põhineb dollari positsioonil maailma esivaluutana.

Dollari positsioon, mis põhineb Bretton Woodsi lepingul pärast Teist maailmasõda, on teinud Ameerika Ühendriikidest ebaõiglaselt tugeva majandusjõu. Salonius-Pasternak kirjutab, et Ameerika Ühendriigid saavad pidevalt odavaid laene ja suudavad makse alandada, samal ajal majandusse ja sotsiaalsüsteemidesse raha süstides.

Ainus, kes teid Bretton Woodsi süsteemis kaitseb, on Euroopa, ütleb Niinistö, et ta ütles Trumpile.

Niinistö sõnul ei jõudnud see sõnum Trumpile kohale, kelle kevadel algatatud kaubandussõda on peetud dollari ja selle kaudu ka Ameerika Ühendriikide positsiooni ohustavaks maailmamajanduses.

Salonius-Pasternak ja Niinistö hindavad, et Trump kas ei hooli maailmamajanduse reeglitest või ei mõista neid. Niinistö peab Trumpi tehtud karme tolliähvardusi läbirääkimiste vahendiks.

Trump on tundunud üllatunud, kui riik riigi järel on keeldunud aktsepteerimast passiivse vastuvõtja rolli tema algatatud tolli- ja kaubandussõdades, märgib Niinistö.

Salonius-Pasternaki sõnul ei usu Niinistö, et Trump mõtleb Gröönimaa ründamist tõsiselt.

Liitlasriigi vallutamine kõlab veidi kummaliselt. Kui võtta Taanilt jõuga territoorium ära, siis sõna „liit” paistab väga kummalises valguses. Liitlased ei haara üksteiselt territooriumi, leiab ta.

Niinistö näeb Gröönimaa ülevõtmise ähvardust Trumpi läbirääkimisviisina ja viisina panna Taani investeerima oma julgeolekusse.

Riigi valmisolek pidada läbirääkimisi kriitiliste mineraalidega seotud tehingute üle on ähvarduste tõttu tõenäoliselt suurenenud ka seetõttu, kirjutab Salonius-Pasternak.

Trumpi suhe Venemaa presidendi Vladimir Putiniga jääb Niinistöle mõistatuseks, kuigi president on mõlemaga mitu korda kohtunud.

Niinistö leiab suurriikide juhtide vahel ühe sarnasuse. President räägib Putini kõnest Valdai klubis.

Ma ei unusta seda kunagi. Putin tembeldas lääne inimesi nõrkadeks ja liiga heade asjadega harjunud inimesteks, mistõttu Lääs ongi nõrk. See on äärmiselt ohtlik mõttekäik, sõnab ta.

Niinistö rõhutab, et ta muidu ei võrdleks Putinit ja Trumpi, kuid tema arvates mõlemad kas põlgavad või peavad muul viisil Lääne-Euroopa mõtteviisi teatud lähtekohti väärtusetuks. Seega on mõlema mõttemaailma suund Euroopa suhtes sama, kirjutab Salonius-Pasternak.