Venemaa võib taas kord öelda, et tema trikk õnnestus. Nii kommenteeris Soome Välispoliitika instituudi vanemteadur Rõhor Nizhnikau MTV uudistele Eesti piiri lähedal seisnud märgistamata Vene sõdureid.

Nizhnikau sõnul näitab Venemaa pikaajaline käitumine, et mingil hetkel juhtub midagi sarnast ka Soomes või selle lähiümbruses.

See võib olla sõjaväekontingendi ilmumine piirile või näiteks lennujaama häirimine, mida on nähtud Taanis ja Saksamaal.

Nizhnikau sõnul sõltub Venemaa häirimiste vorm suuresti sellest, kuidas Kreml näeb oma sihtmärgi nõrkusi. Eesti tunneb end väga ohustatuna ja on teatud sotsiaalsetes küsimustes lõhenenud, seega on isegi üksikud sõdurid üsna heidutav tegur, isegi kui nad ei kujuta endast otsest ohtu.

Soomes on olukord Nizhnikau sõnul teistsugune. Ukraina toetamisse suhtutakse Soomes suhteliselt üksmeelselt ja märkimisväärset venemeelsust pole.

Siiski peab Venemaa täpset arvestust selle üle, kes Ukrainat toetab, näiteks relvadega. Täna pühapäeval 12. oktoobril teatas Helsingin Sanomat, et valitsuses on üksmeel, et Soome kavatseb Ukrainat toetada relvade ostmisega Ameerika Ühendriikidelt.

Soome peaks valmistuma Venemaa häirimisteks. Venemaa ei taha peatuda. Hübriidsurve rõhutab Euroopa lõhestatust ja rahulolematust. Enamik eurooplasi ei taha sõdida, nad tahavad sõda vältida, ütleb Nizhnikau.

Poola on parim näide. Enamik poolakaid ei toeta isegi Poola vägede saatmist Ukrainasse pärast sõda, isegi kui Venemaa seda lubaks. Seda vaatamata asjaolule, et Poola on Ukraina piirinaaber, jätkab ta.

Nizhnikau sõnul oli Taani reageering lennuliiklust häirinud droonidele paljastav. Taani võimud rääkisid riiklikust tegijast, kuid ei nimetanud seda.

See „tähendab Venemaad”, sõnastab Nizhnikau.

Aga kui Venemaad nimepidi nimetatakse, tähendab see ka seda, et sellele tuleb vastavalt reageerida. Venemaa mängib mängu, kus kõik teavad, et tegude taga on nemad, aga nad tegutsevad nii, et Euroopa ei pea täielikult reageerima, jätkab ta.

Kui Euroopa reageeriks, peaks ka Venemaa panuseid tõstma. Kui Venemaa tegutseb nii, nagu me praegu oleme näinud, saab sama efekti Euroopa elanikkonnale saavutada odavalt ja lihtsalt, räägib ta.

Nizhnikau sõnul tundub sageli, et venemeelsete äärmusparempoolsete parteide toetus Euroopas suureneb iga kord, kui Kreml Euroopaga mängib.

Samal ajal võib Venemaa rõõmuga märkida, et kuigi Poola tulistas alla Vene droone ja NATO hävitajad suutsid Eesti õhuruumi rikkunud hävitajad minema ajada, on Euroopal olnud probleeme Venemaa tegudele ühise ja tõhusa vastuse leidmisega.

Venemaa strateegia on võita sõda Euroopa vastu ilma sõtta minemata. Hübriidohud ja -teod annavad Venemaale häid poliitilisi tulemusi, miks siis peatuda? sõnab Nizhnikau.

Soome Välispoliitika instituudi programmijuht Arkadi Moshes juhib tähelepanu sellele, et Eesti piiril flmiti vähem kui kümmet relvastatud sõdurit.

Mida iganes Venemaa oma sõduritega näidata tahtis, sai see tema arvates rohkem tähelepanu kui vaja.

Moshes rõhutab, et ta ei kritiseeri Eesti piirivalve otsust piir sulgeda. See otsus oli ilmselt „õige ja praktiline”. Selle asemel kritiseerib Moshes asjaolu, et lääneriigid ja meedia vaatavad märgistamata sõdureid läbi luubi. Nii toimides võib jõuda valede järeldusteni.

Moshes tuletab meile meelde, et on lihtne teha mõnest sõdurist suur probleem, kui nad panna ühte patta varasemate sabotaažide, õhuruumi rikkumiste ja muude Venemaa agressiivsete tegudega.

See võib olla osa Venemaa strateegiast, mis praegu näib tekitavat heidutusefekti isegi siis, kui Kreml seda tüüpi reaktsiooni algselt ei taotlenud.

Varem on olukord Eesti-Vene maismaapiiril olnud rahulik, tuletab programmijuht Moshes meelde.

Kuigi Soome on oma piiri Venemaaga pikka aega suletuna hoidnud, pole Eesti sarnaseid meetmeid rakendanud.

Juhin tähelepanu, et piiril kõndis umbes tosin sõdurit. See ei muuda midagi, ütleb Moshes.

Asjaolu, et Vene sõduritel ei olnud tunnusmärke, on Eestile selge meeldetuletus 2014. aastast, kui tunnusmärkideta Kremli sõdurid hõivasid Ukraina Krimmi poolsaare, mida Venemaa on sellest ajast peale okupeerinud.

Nizhnikau sõnul elas ta Eestis, kui Ukrainasse tungisid niinimetatud „rohelised mehikesed” ja mäletab juhtunut kui eestlastele jaoks „tohutut šokki”.

Nõukogude Liit tegi Eestist Teise maailmasõja järel satelliitriigi. Külma sõja aastakümned, mida iseloomustasid repressioonid, vägivald ja poliitilised vanglakaristused, lõppesid Eestis alles siis, kui riik 1991. aastal taasiseseisvus.

Venemaa on pikka aega hoidnud hübriidsõjas initsiatiivi, ütleb Moshes.

Venemaa teeb midagi ja teised vastavad. Leian, et hübriidsõda ägeneb, lisab ta.