Tunnustatud sõjateaduste professor Sten Rynning on eriti ühe asja pärast väga mures ja ütleb otse välja jõhkra tõe.

„Minu peamine mure on see, et kuna USA muudab oma prioriteete, jääb NATO Euroopa sammas olukorda, kus see ei suuda kaitsta oma idapoolseimaid liitlasi,” sõnab ta.

Taani asjatundja sõnul viib see olukorra tagasi 1920. aastatesse, vahendab Ilta-Sanomat.

Tol ajal sai Ida- ja Kesk-Euroopast märkimisväärne ebastabiilsuse allikas, sest keegi ei suutnud seda kaitsta ja kõik võistlesid selle pärast. Me ei taha sellesse aega tagasi pöörduda, lisab ta.

Rynningi jaoks on ainus viis arengut takistada tõrjumise strateegia. Ta kasutab inglise keeles terminit strategy of denial.

NATO Euroopa riigid peavad suutma genereerida vajaliku sõjalise võimekuse tõrjumise strateegia jaoks, et värav Venemaale jääks igas olukorras suletuks. Ainus viis selleks on paigutada sõdurid eesliinile ja toetada neid reservist.

Pärast Krimmi annekteerimist on NATO idapiiri riikides juba loodud niinimetatud FLF-väed ning nende suurust on kasvatatud, kuna Venemaa on muutunud üha agressiivsemaks. Nüüd pole tema imperialistlikel ambitsioonidel lõppu näha. Seega on küsimus: mis juhtub, kui Venemaa teeb värava lahti?

Seejärel peavad NATO Euroopa riigid olema võimelised eskaleerima. Venemaad tuleb värava murdmise eest karistada. See tähendab Venemaa pihta tulistamist. Seejärel tuleb teda haavata sealt, kust ta seda tunda ei taha, märgib ta.

Rynningi sõnul võivad need olla energiasihtmärgid, Moskva või Venemaa reservväed.

Euroopal peab olema võime neid sihtmärke rünnata. Mitte sellepärast, et me seda tahaksime, vaid sellepärast, et Euroopa peab suutma Venemaad ohjeldada, märgib ta.

Muidugi on erinevatel Euroopa riikidel juba võimekus seda teha, kuid löögivõimet tuleks oluliselt suurendada. Vajadusel peab ta suutma seda ka kasutada ja see nõuab üksmeelt.

Praegu loodetakse võimekuse osas liiga palju Ameerika Ühendriikidele. Rynning rõhutab, et Venemaa teab Euroopa nõrka kohta ja esitab karmi stsenaariumi: mis juhtub, kui president Donald Trumpi juhitud Ühendriigid täielikult lahkuvad.

Ütleme, et homme lahkuvad Ühendriigid võrrandist ja tõmbavad kõik Euroopast koju tagasi. Seejärel võtab Venemaa enda kätte Balti riigid ja liigub sügavamale Ukrainasse. See on kindlasti nende plaan, sõnab ta.

Rynning mainib nimepidi Tallinna ja Balti riike. Soome ei ole üks neist riikidest, mille pärast ta eriti muretseb.

Soome on väga võimekas. See on pikka aega olnud neutraalne riik, tal on oma väga tugev sõjaline võimekus ja ta on suutnud Venemaale saata väga tugeva sõnumi. Soome on väga vastupidav ning Balti riigid, Poola, Taani, Norra ja Rootsi peaksid eeskuju järgima.

Rynningi sõnul on Soome teed NATO-sse hõlbustanud tema eriline asjatundlikkus Venemaa küsimuses.

Ja siis sai presidendiks Alexander Stubb, kes mõistab USA presidenti. Soomest on järsku saanud alliansi diplomaatias väga keskne tegur, sõnab ta.

Rynningit kirjeldatakse kui meest, keda NATO-s kuulatakse. Ta on Lõuna-Taani Ülikooli sõjauuringute professor. Rynning külastab Soomet Soome Atlandi Seltsi kutsel.

Rynningi sõnul peavad nüüd ka teised riigid peale Euroopa eesliinil asuvate riikide hakkama Venemaa peale mõtlema. Pärast külma sõda lasti Venemaa-alasel asjatundlikkusel halveneda ja NATO keskendus paljudele muudele asjadele.

Mõned nägid, mis Ukrainas toimus, kuid arvasid, et see oli mingi postsovetlik asi Ukraina ja Venemaa vahel. Tol ajal jäeti Venemaa peale mõtlemine suurriikide hooleks, räägib ta.

Nüüd, Trumpi karmistumisega, suurendavad NATO riigid kiiresti oma kaitsekulutusi. Rynningi kodumaa Taani teatas septembris, et ostab õhutõrjesüsteeme rekordilise üheksa miljardi euro eest. Tehing hõlmab pika- ja keskmise ulatusega õhutõrjerakette.

Taani parandab mitmeid oma vigu. Me ei hoolitsenud oma turvalisuse eest, tunnistab ta.

Viimastel nädalatel on pealkirjades räägitud droonide sekkumisest Taani erinevates kohtades. See on tekitanud tõsise arutelu selle üle, millele valitsus on saadud raha kulutanud.

Ta on saanud parlamendilt palju raha ja just selles osas oleme nüüd väga haavatavad, võtab Rynning kokku.

Trump on öelnud, et NATO õhuruumi sisenevad Venemaa lennukid tuleks alla tulistada. Poola tulistas sinna sisenenud droonid alla.

Taani sündmuste põhjal pole olnud võimalik tõestada, et selle taga oli Venemaa. Taani ei rünnanud neid droone.

Meil ​​pole neid millegagi alla tulistada, tunnistab Rynning.

Droonimüür on Euroopas veel ehitusjärgus. Rynningi sõnul on NATO hiljutiste õhuruumi rikkumiste puhul tegutsenud väga ettevaatlikult: see oleks pidanud olema kiirem.

Oluline on olnud ka alliansi-sisese konsensuse loomine. Nüüd peab NATO tegutsema veelgi jõulisemalt. Parim viis selleks on teha seda omal moel, suurendades oma toetust Ukrainale. Hübriidsõda võtab nüüd sellelt tähelepanu ära.

Rynningi sõnul on droonioperatsioon võtnud enda alla kogu ruumi Taani avalikus arutelus.

Taani haavatavus sai nähtavaks ajal, mil Euroopa juhid tulid Kopenhaagenisse EL-i tippkohtumisele ja Taani pidi abi paluma teistelt riikidelt. See on olnud edukas droonioperatsioon, olenemata sellest, kes selle taga oli, sõnab ta.

Ka Soome osales tippkohtumise ajal Taani õhuruumi turvamisel.

Milline on eskalatsiooni oht Euroopas ajal, kui paljudes riikides toimuvad kummalised asjad?

Rynning vastab: „Kui allianss otsustab reageerida rikkumise toimumise kohas, kaotab ta võime eskalatsiooni kontrollida. Kuid eskalatsiooni ohtu saab kontrollida, öeldes: kui te meie õhuruumis trikke teete, anname Ukrainale rohkem relvi. Ja ähvardame neile veelgi rohkem anda, kui tegevused jätkuvad.

Muidugi nõuab see kindlat üksmeelt ja poliitika muudab pildi sageli väga keeruliseks. Seetõttu pole NATO eskalatsiooni osas kunagi eriti selge olnud.”

Rynning on näinud Trumpi käitumises pärast kohtumist Putiniga muutust, kuigi kunagi ei saa olla kindel tema mõtetes.

Nüüd oleme näinud, et ta on Putinist tüdinud. Ta võib Putinit mingil moel leebelt karistada, kuid ta ei muuda oma põhiideed, et eurooplased teevad liiga vähe ja et neid tuleks rohkem tegema sundida, sõnab ta.

Viimastel päevadel on Trump oma tähelepanu Ukrainalt suunanud Lähis-Ida olukorra lahendamisele. Ukraina olukorras näeb Rynning ainult ühte teed edasi.

Avage oma rahakotid ja ostke relvi Ameerika Ühendriikidelt. Kannatlikkuse ja loomingulise diplomaatia abil peavad eurooplased veenma ka Ameerika Ühendriike, et relvarahu olukorras on Euroopa valmis juhtrolli võtma, kuid Trump garanteerib Euroopa seljataguse, sõnab ta.

Just seetõttu tormasid Euroopa juhid pärast Trumpi ja Putini Alaska tippkohtumist Washingtoni. See on seotud tahte koalitsiooniga.

Rynningi sõnul on viimaste kuude jooksul selgeks saanud, et tahte koalitsioonil pole selle ülesande täitmiseks maavägesid, kuid nad on võimelised tegutsema õhust. Rynningi sõnul on vaja lennukeelutsoone, kaitsetsoone Ukraina ja Musta mere kohal ning laevanduse kaitset.

NATO on Ameerika Ühendriikide tõttu mängust väljas.

Seega jääb meil järele tahte koalitsioon ja siis on kõige olulisem, et Ameerika Ühendriigid selle mingisuguse kokkuleppega kindlustaksid, lisab ta.

Mis juhtub, kui toimub kõige hullem võimalik eskalatsioon ja sõda laieneb Ukraina piiridest väljapoole?

Rynning ei vasta küsimusele otse, vaid alustab külma sõjaga. Sel ajal ulatus Varssavi pakt Dresdenini. NATO oli õhem kui selle praegused 32 liikmesriiki ja tal oli palju nõrgem majanduslik jõud kui tänapäeval. Tol ajal pidi ta mõtlema, kuidas kiire eskalatsiooniga toime tulla.

NATO ei taha Venemaad rünnata, kuid peab nüüd kaitsma väga pikka piiri. Kui Venemaa tahab rünnata, saab ta otsustada, kus, millal ja kuidas seda teha. Kui NATO jääb aimama, peab ta alati olema kaitsepositsioonil ja see annab Venemaale palju võimalusi NATO-t segadusse ajada, näeb Rynning.

Tema sõnul ei saavuta Venemaa oma eesmärke, kui NATO on oma väärtustes tugev. NATO sisepoliitika annaks Venemaale võimaluse.

Trumpi ajal pole aga miski kindel. Oma ametiaja alguses pani Trump Euroopa õhku ahmima, teatades soovist Gröönimaa Ameerika Ühendriikidele üle võtta. Sarnane avaldus šokeeris ka Kanadat.

Taani valitsus püüab Gröönimaa küsimuses madalat profiili hoida ega ole soovinud, et tema liitlased selle kohta avaldusi teeksid. Taani kutsus hiljuti välja USA asjuri Gröönimaa salajaste mõjutuskampaaniate kohta.

See oli väga oluline. Kuid Taani peaminister ei lähe Washingtoni, kuni asi on pooleli, sest ta ei taha sattuda olukorda, kus ta on sunnitud mingisugusele kokkuleppele. Ta ei taha Trumpi sõrmust tema kabinetis suudelda, räägib Rynning.

Trumpi ajal tundub olevat keeruline väärtuste osas konsensusele jõuda, sest ta on näidanud isu oma liitlaste suveräänsuse rikkumiseks.

Sellel on potentsiaal hävitada kõik NATO aluspõhimõtted. Kui Kanada ja Taani näitaksid, et Trumpi administratsioonil on selleks strateegiline plaan, võiks see hävitada NATO. Ma ei usu, et Ameerika Ühendriikidel on see plaanis, lisab ta.

Rynningi sõnul on Trump õnneks lõppkokkuvõttes president, kes on väga keskendunud sisepoliitikale ja oma toetajatele.

Ta tahab ameeriklaste silmis hea välja näha. Ta tahab oma riiki kontrollida ja peab kultuurisõdasid. See on tema peamine mängumaa ja me peame sellest eemale hoidma. Üks viis selleks on hoida Gröönimaa sellest eemal, sõnab ta.