Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Soome rahuvalvaja sai Liibanonis kohalikelt inimestelt vastu vahtimist.

Soome rahuvalvajad olid sulgenud kohalikele tee, mis tekitas inimestes viha.

Soome teadur Olli Nurmi peab ÜRO UNIFILi operatsiooni Liibanoni muutunud olukorras käestlastud võimaluseks, vahendab Helsingin Sanomat.

„ÜRO rahuvalve on efektiivne ainult siis, kui lisaks sõjalisele kriisiohjele toimub ka poliitiline protsess, mille eesmärk on lahendada algpõhjused. Sellist protsessi pole olnud,” ütleb Nurmi.

„Rahuvalve on võitnud aega ja püüdnud olukorda stabiilsena hoida, kuid võidetud aega pole probleemide lahendamiseks kasutatud.”

Nurmi sõnul on UNIFIL ebaefektiivne, kuna selle mandaat ja rakendamine on liiga nõrgad.

„Algpõhjusi pole lahendatud. Olukord on ikka ja jälle eskaleerunud ning alati on see tagasi algusesse jõudnud.”

Nurmi on Helsingi Ülikooli doktorant. Ta teenis viimase kümnendi jooksul UNFILi operatsioonis rahuvalvajana ja on kirjutanud oma kogemustest ja operatsioonist ka aimekirjandusliku raamatu „Püssirohutünnide valvurid“ (Avain 2020).

UNIFILi operatsioon (ÜRO ajutised jõud Liibanonis) käivitati 1978. aastal. Operatsioonis osaleb nüüdseks üle kümne tuhande inimese. Soome panus on umbes 200 sõdurit.

UNIFILi ülesanne on toetada Liibanoni relvajõude, et nad saaksid tõhusalt kontrollida Lõuna-Liibanoni, kus tegutseb terroriorganisatsioon Hezbollah.

UNIFIL jõudis eelmisel nädalavahetusel pealkirjadesse, kui muuhulgas teatas Jerusalem Post, et Iisrael ja Ameerika Ühendriigid on kokku leppinud UNIFILi operatsiooni lõpetamises.

ÜRO Julgeolekunõukogu otsustab UNIFILi jätkamise üle igal aastal. Järgmine kord arutatakse seda küsimust augustis. Ameerika Ühendriigid saavad operatsiooni vetostada, et takistada selle jätkamist.

„Olukord Lähis-Idas on muutumas, kuid UNIFILi operatsioon pole üldse muutunud. See on probleemi tuum. Asi on selles, et ÜRO otsustusprotsess on tõsiselt ummikus. Lootus, et sealt saadakse UNIFILile tugevam mandaat, tundub väga ebatõenäoline,” ütleb Nurmi.

Nurmi sõnul on Iisraeli rünnakud Hezbollahi vastu loonud uue olukorra, kuna Iisrael on suutnud Hezbollah’d isegi üle ootuste nõrgestada. Probleem on selles, et UNIFILi ülesanded piirduvad Liibanoni relvajõudude jälgimise, aruandluse ja toetamisega. UNIFIL ei taha sattuda relvastatud konflikti Hezbollah’ga.

UNIFILile võiks anda tugevama mandaadi. See tähendaks, et see otsiks aktiivselt oma vastutusalas Hezbollah’ relvapeidukohtija püüaks võitlejaid desarmeerida. Sellise mandaadi demonstreerimine nõuaks tugevat poliitilist tahet, aga ÜRO-l seda pole, ütleb Nurmi.

Lõuna-Liibanonist on tulnud teateid ÜRO vägede ja elanikkonna kokkupõrgetest. Hiljuti levis video Soome rahuvalvaja näkku löömisest.

„Need pole ÜRO vägede jaoks eriti meelitavad, sest on olnud olukordi, kus isegi relvastamata tsiviilisikud on suutnud rahuvalvajaid desarmeerida. See ütleb palju selle kohta, millised on olnud reaalsed tegutsemisvõimalused,” ütleb Nurmi.

Numri sõnul oleks UNIFILi jaoks kõige realistlikum variant aktsepteerida, et selle roll piirdub ainult vaatlemisega, sel juhul ei pea jõud olema nii suur ja raskelt relvastatud.

„On aus ja hea valjusti öelda, et kui operatsioon on tegutsenud peaaegu 50 aastat, siis pole sellel mõtet,” ütleb Nurmi. „Jah, lähtekohaks peab olema see, et kui sellised operatsioonid luuakse ja neile pühendutakse, tuleb seada eesmärk, mis on ka tegelikult saavutatav, mitte lihtsalt katse säilitada praegust olukorda, mis ei näi kunagi rahuni viivat.”

Soome välisministeerium teatab, et Soomel puudub teave selle kohta, kas Ameerika Ühendriigid kavatsevad Julgeolekunõukogus oma vetoõigust kasutada.

„Iisraeli kriitika UNFILi suhtes on üldteada ja mõningaid Ameerika Ühendriikide seisukohti on ka avalikult kuulda olnud. Vaatame, kuidas see edeneb,“ ütleb välisministeeriumi osakonnajuhataja Petri Hakkarainen.

UNFILi lahkumine eeldaks, et Liibanoni relvajõud oleksid Lõuna-Liibanonis piisavalt tugevad. Hakkarainen möönab, et Liibanoni relvajõudude haare on tugevnenud.

„Kuid ka Liibanoni vaatenurgast on Unifili järele endiselt vajadus,” ütleb Hakkarainen.

Välisminister Elina Valtonen külastas Liibanoni mai lõpus. Ta külastas ka UNFILi operatsiooni. Kas Soome soovib UNFILi operatsiooni jätkumist?

„Jah, see oleks meie huvides. Peame seda oluliseks operatsiooniks,” ütleb Hakkarainen.

Hakkaraineni sõnul on UNFIL oluline ka Soome enda kriisiohjeoperatsioonide jaoks. Kui UNFIL kaotatakse, langeb Soome kriisiohjejõudude arv praegusest vähem kui pooleni.

„UNIFIL on oluline osa sellest, mida me globaalselt teeme,” märgib ta.

Soome välispoliitika Instituudi vanemteadur Timo R. Stewart märgib, et UNFILi laialisaatmisest ei pea kirikus kuulutama.

„On võimalik, et ameeriklased blokeerivad mandaadi, kuid seda pole veel öeldud. On võimalik, et kuulujutud UNFILi surmast on ennatlikud,” ütleb ta.

Stewart kahtlustab, et iisraellased võivad tahta jätta muljet, et UNFIL lahkub, kuna Iisraelile ei meeldi selle kohalolek.

„UNFIL piirab Iisraeli tegevusvabadust ja seal on rahvusvahelised rahuvalvajad, kes jälgivad toimuvat,” ütleb Stewart.

„Kui Ameerika Ühendriigid UNFILi laiali saadavad, oleks see peamiselt teene Iisraelile,” märgib ta.

Video on siin:

🇺🇳🇱🇧 UNIFIL troops reportedly blocked a road and began searching the woods in the Fouar area of Deir Qanoun En-Nahr, southern Lebanon, sparking tension with local residents.

The situation escalated when a Finnish peacekeeper was slapped by a resident during a heated argument.… pic.twitter.com/kSVy1HtLXT

— HOT SPOT (@HotSpotHotSpot) June 10, 2025