Soome Yle saadud värsked satelliidipildid näitavad, kuidas Venemaa alustas talvel Lapimaa kõrgendikel asuvas suletud sõjaväelinnakus ulatuslikku ehitusprojekti.

Kandalakša linna osaks olevas Luptše-Savino väeosas on tehtud ulatuslikke pinnasetöid ning sinna on püstitatud mitu uut hoonet.

Murmanski oblasti administratsiooni teatel on käimas sõjaväelinnaku ehitus uue suurtükiväebrigaadi ja selle töötajate jaoks.

Lisaks paigutab Venemaa sinna vähemalt osa inseneribrigaadist. Viimastel aastatel on sama ala kasutatud ainult laona.

Luptše-Savino väeosa ehitustöödest pole varem väljaspool Venemaad teatatud.

Yle saadud satelliidipildid näitavad ka muutusi Venemaa sõjaväeobjektidel Karjala maakitsusel. Seal on uut varustust, eriti Sapjornoje väeosas endise Soome Sakkola valla piirkonnas.

Lisaks on Venemaa jätkanud relvastumist Petroskois, mis on Karjala Vabariigi suurim linn.

Venemaal on Soome lähedal sõjalise tegevuse aktiveerimiseks kaks põhjust. Esimene ja pakilisem põhjus on sõdurite väljaõpetamine ja vana varustuse hooldamine Ukraina sõjaks.

See ilmneb eriti selgelt Yle varasematest satelliidipiltidel põhinevatest avastustest, näiteks Alakurti väeosa tühjendamine, varustushallide ehitamine Alakurtis ja Petroskois ning suure telklaagri püstitamine Karjala maakitsusele.

Teisest küljest on Yle poolt saadud uued Luptše-Savino satelliidipildid tõendiks uuest ja teistsugusest arengust: Venemaa eesmärk on oma vägesid püsivalt tugevdada just Soome piiril.

Sõjanduseksperdi sõnul tõestab seda ehitusprojekti ulatus.

Kui väed oleks mõeldud lihtsalt Ukrainasse saatmiseks, siis poleks seal sellist infrastruktuuri muidugi vaja, ütleb sõjaline asjatundja Marko Eklund, kes analüüsis Yle jaoks satelliidipilte.

Erumajor Eklund on pikka aega töötanud Soome sõjaväeluures ja jälginud Venemaa relvajõude üle 20 aasta.

Eklundi sõnul on Luptše-Savino kahes brigaadis kokku veidi üle 2000 sõduri.

Luptše-Savino väeosa asub Kandalakša linna loodeosas, umbes 110 kilomeetri kaugusel Soome piirist.

Kandalakša on liiklussõlm Valge mere põhjaosas. Luptše-Savino on aga nn suletud haldusala, sõjaväelinnak, kuhu pääseb ainult eriloaga.

Yle saadud satelliidipildid näitavad, et 1,4 kilomeetri pikkune ala on metsast puhastatud ja teostatud pinnase teisaldamistöid. Vanad hooned olid piirkonnas juba varem lammutatud.

Möödunud talve jooksul on püstitatud uusi hooneid.

Luptše-Savino väeosa majutas õhutõrjerakettide üksusi kuni 2000. aastate alguseni, kuid viimastel aastatel on seda kasutatud insenervägede laona.

Ehitusplaani kohaselt peaks piirkonda valmima umbes tosin uut hoonet, millest viimasel satelliidipildil pole veel isegi vundamente näha.

Marko Eklund juhib tähelepanu sellele, et piirkonna strateegiline tähtsus Venemaa jaoks on ilmne. Just Kandalakša juures on Venemaa territoorium kitsas ja Soome piirist Valge mereni pole pikk tee. Venelaste kujutlusvõime jaoks on see risk.

Kui see ühendus mingil hetkel kaotatakse, katkeks maismaaühendus Koola poolsaare ja Põhja tuumalaevastiku vahel Venemaaga, ütleb Eklund.

„Pildil paistavad olevat veoautode kolonnid,” ütleb Eklund.

Murmanski oblasti kuberner Andrei Tšibis on öelnud, et väeosa ehitamine on osa projektist, mille eesmärk on parandada suletud sõjaväelinnakuid aastatel 2024–2026.

Murmanski oblasti sõjaväelinnakute renoveerimiseks on eraldatud kokku 42 miljardit rubla ehk umbes 460 miljonit eurot. Projekti kajastas laialdaselt Venemaa meedia eelmisel sügisel.

Näiteks on sel aastal plaanis ehitada Soome piiri lähedal asuvasse Alakurti uus kool ja kultuurikeskus.

„Teenuseid on vaja kutselistele sõduritele. Perekondi on eikusagile keeruline värvata,” ütleb Eklund.

Murmanski oblasti administratsioon on teatanud, et lisaks uusehitusele on Luptše-Savinos renoveeritud kaks 1970. aastate algusest pärit nõukogude ajal ehitatud kortermaja. Samuti on elamiskõlblikuks renoveeritud seitse tühjalt seisvat kortermaja.

Yle poolt saadud satelliidipildid näitavad ka muutusi Sapjornoje väeosas Karjala maakitsusel, mis asub umbes 70 kilomeetri kaugusel Soome piirist.

Nõukogudeaegses Sapjornoje väeosas on viimastel aastatel nähtud vaid vähest tegevust. Eklundi sõnul oli seda kasutanud kaitsepolgus umbes 500 sõdurit.

Samal ajal on Sapjornojesse saabunud sõjatehnika.

Muutus on toimunud alates eelmise aasta novembrist. Eelmise talve satelliidipildid piirkonnast on aga nii halva kvaliteediga, et võrdluspunktiks on valitud vanem pilt.

Eklundi sõnul viitab Sapjornoje varustuse mitmekesisus sellele, et tegemist on pioneeriväega. Tema sõnul võiksid suurimad sõidukid olla pontoonsillad.

See on natuke nagu ehitusfirma masinarenditöökoda, kus on lai valik varustust, ütleb Eklund pildi kohta.

Sapjornoje areng võib olla seotud suurema Kamenka ehk Kaukjärvi väeosaga, mis asub umbes 50 kilomeetrit Sapjornojest edelas.

Venemaa tugevdab Kamenka motoriseeritud jalaväebrigaadi diviisiks. Vene brigaadis on umbes 4000 sõdurit ja diviisis on tavaliselt veidi alla 10 000 sõduri.

Kamenka vägede arvu kasvades võib osutuda vajalikuks teise väeosa loomine. See teine võiks olla Sapjornoje, kuna seal on vana sõjaline infrastruktuur ja head väljaõppealad, hindab Eklund.

Soome naaberpiirkondade vägede tugevdamise osana loob Venemaa Karjala Vabariiki täiesti uue 44. armeekorpuse. Praktikas tähendab see umbes 15 000 sõduri lisamist idapiiri taha.

Märkimisväärne osa armee varustusest tuleb tõenäoliselt Petroskoi suurest varustusdepoost, kuna see on seal kõige kättesaadavam. Yle on depoo satelliidipilte analüüsinud alates 2022. aastast.

Seal on hoitud vanu nõukogudeaegseid soomukeid, kahureid, veoautosid ja muud erivarustust. Depoo saale on tõenäoliselt kasutatud varustuse renoveerimiseks, mis on seejärel raudteed pidi saadetud Venemaa agressioonisõja toetuseks Ukrainas.

Viimased satelliidipildid näitavad, et varustuse hulk on taas tõusma hakanud. Depoos on valminud ka neljas uus varustushall.

Lisaks on Karjala Vabariigi administratsiooni teatel Petroskois loodud raudteebrigaad, millel on staap ja üks pataljon ehk paarsada sõdurit.

Kevadel teatas kohalik väljaanne, et linnas on ka lennuväediviisi staap. Muuhulgas juhitakse sealt Petroskoi lähedal Besovetsi lennuväljal asuvat õhuväebaasi.

Kummastki staabist pole väljaspool Venemaad meedias kirjutatud. Staabi loomine Petroskoisse tähendab, et vägede operatsioone kontrollitakse üha lähemalt Soome piirile.

Venemaa põhjendab oma vägede tugevdamist Soome piiri lähedal Soome ja Rootsi NATO liikmelisusega.

Eelmisel aastal taastas Venemaa Soome piiri taga asuva Leningradi sõjaväeringkonna.

Lisaks uue armeekorpuse loomisele kajastub vägede tugevdamine selles, et Peterburi oblastis asuvad brigaadid muudetakse diviisideks, mis tähendab, et nende isikkoosseis kahe- või kolmekordistub.

Enne Ukraina täiemahulist rünnakut oli Venemaal praeguse Leningradi sõjaväeringkonna piirkonnas umbes 30 000 sõdurit, kuid plaanide kohaselt on neid tulevikus ligi 100 000, hindab Marko Eklund.

Eklundi sõnul oli Soome ümbruses paiknevatel vägedel enne Ukraina sõja algust käsutuses vähem kui sada lahingutanki. Kui Venemaa oma plaanid täielikult ellu viib, siis peagi nende arv mitmekordistub.

Muudatused on märkimisväärsed selle poolest, et Venemaal on nüüd lõpuks võime pidada Ukraina vastu täiemahulist maavägede sõda ning samal ajal suurendada Soome piiril asuvate maavägede inimjõudu ja relvastust.