USA eriolukorra juhtimislennuk tegi eile teisipäeval salapärase lennu Louisiana osariigist Marylandi.

Boeing E-4 „Öine vahtkond”, tuntud ka kui „viimsepäeva” lennuk, on sõja ajal võtmeametnike lennujuhtimispunkt, mis on spetsiaalselt loodud tuumarünnaku üleelamiseks ja sõjaliste tegevuste koordineerimiseks, vahendab Daily Mail.

Lennuk tõusis õhku Bossier Cityst, liikus mööda rannikut, tegi ringi ümber Virginia ja Põhja-Carolina piiri, enne kui maandus kell 22.01 Andrewsi õhuväebaasis.

Operatsioon kestis üle nelja tunni, mis tekitas internetis spekulatsioone, eriti pärast seda, kui kasutajad märkasid tavapärase kutsungi ORDER01 asemel seni nägemata kutsungit.

Mõned vaatlejad pakkusid välja, et operatsioon võib olla seotud presidendi suurenenud turvameetmetega seoses kasvavate hirmudega tuumasõja eskaleerumise ees Lähis-Idas.

Pinged on suurenenud pärast teateid, et Trump on valmis toetama Iisraeli sõjalisi jõupingutusi Iraani vastu, nõudes Teheranilt „tingimusteta alistumist”.

Iraani kõrgeim juht, ajatolla Ali Khamenei ütles täna kolmapäeval 18. juunil telesaatejuhi etteloetud avalduses, et tema riik ei aktsepteeri Trumpi üleskutset tingimusteta alistumisele.

Pärast seda, kui Iisrael alustas eelmisel nädalal pommitamiskampaaniat, mille eesmärk oli nurjata riigi tuumaambitsioonid, on Iraanis tapetud vähemalt 224 inimest.

„Viimsepäeva” lennuk tõusis õhku Barksdale’i õhujõudude baasist. Traditsiooniliselt hoitakse õhusõidukit aga Offutti õhujõudude baasis Nebraskas.

FlightAware näitab, et õhusõiduk tõusis esmakordselt õhku Window Rocki lähedal Arizonas teisipäeval kell 10.37, suundudes Louisiana baasi.

Seda saab kasutada ka teistes baasides operatiivseks valmisolekuks ja mitmesuguste operatsioonide toetamiseks.

Varasemate operatsioonide hulka kuulusid FEMA meeskondade transport ja juhtimispunktina tegutsemine orkaan Opal ajal 1995. aastal.

Teadaolevalt kasutati lennukit ka president George W. Bushi turvapaigana pärast 11. septembri rünnakuid.

Õhusõidukit ei kasutata aga alati maailmalõpu õhulaevana. Kaitseminister reisib aeg-ajalt välismaale E-4B-ga ja peab seal pressikonverentse.

Kuigi teisipäevase missiooni eesmärk pole teada, toimus see vaid mõni tund enne seda, kui Khamenei ütles, et Iraan „seisab kindlalt pealesurutud sõja vastu, just nagu ta seisab kindlalt pealesurutud rahu vastu”.

„See riik ei anna alistu kellelegi surve all,” ütles ta oma esimeses telekommentaaris pärast Iisraeli üllatusrünnakut reedel.

Khamenei vihjas ka Trumpi hiljutistele avaldustele, öeldes, et „intelligentsed inimesed, kes tunnevad Iraani, Iraani rahvast ja selle ajalugu, ei räägi selle rahvaga kunagi ähvardavas keeles”.

„Ameeriklased peaksid teadma, et iga USA sõjaline sekkumine toob kahtlemata kaasa parandamatut kahju,” lisas ta.

Khamenei ütles, et Iisrael tegi oma kampaaniaga „tohutu vea”, lubades, et teda „karistatakse”.

USA-l on kokku neli lennukit E-4B, millel on ainulaadsed võimed, mida ükski teine ​​õhuväe kasutatav lennuk ei suuda korrata.

Neil on termiline ja tuumakaitse ning nad on võimelised vastu pidama tuumaplahvatustele, elektromagnetilistele mõjudele ja küberrünnakutele. Samuti saavad nad lasta välja vastumürske.

Lennuk kannab spetsiaalset varustust ja suudab suhelda kõigiga kõikjal maailmas ning toetada analüütikuid ja strateege lennu ajal. E-4B-del on kupli all 67 satelliitantenni ja antenni.

„Viimsepäeva” lennukitel on kolm korrust, mille hulgas on juhtimisruum, konverentsiruum, briifinguruum, meeskonnatöö ala, sideruum ja 18 magamisasemega puhkeala.

Lennukid on ühe lennu jooksul õhus ja töökorras püsinud kuni 35,4 tundi, kuid need on konstrueeritud nii, et need suudaksid terve nädala maandumata lennata. E-4B on võimeline ka õhus tankima.