Soome keskkonnaministeeriumi tellitud aruande kohaselt on Soome suurimates linnades väljatõstmiste arv viimase kümne aasta jooksul kasvanud keskmiselt 80 protsenti. Ka üürikorterite arv on viimase kümne aasta jooksul suurenenud. Statistiline teave väljatõstmiste tausta kohta võiks aidata väljatõstmisi ennetada, kuid andmeid on olnud vähe saadaval.

„Väljatõstmiste selge suurenemine alates 2022. aastast on murettekitav ja on väärtuslik, et aruandega on meil nüüd täpsem teave väljatõstetud inimeste ja väljatõstmiste taustategurite kohta. Oluline teave on see, et väljatõstmised riiklikult toetatavatest üürikorteritest on levinumad kui turupõhiselt pakutavatest üürikorteritest. Loodan, et riiklikult toetatavate üürikorterite operaatorid kui ühiskonnalt tuge saavad avalikes huvides tegutsevad organisatsioonid võtaksid väljatõstmiste vähendamiseks ambitsioonika lähenemisviisi,” ütleb keskkonna- ja kliimaminister Sari Multala.

Värske aruanne uurib väljatõstmiste üldist olukorda üleriigiliselt ja üheksas suurimas linnas. Eesmärk on saada üksikasjalikumat teavet väljatõstetud isikute ning väljatõstmiste asjaolude ja tegurite kohta ning pakkuda teavet kodutuse ennetamise toetamiseks.

Iga-aastane väljatõstmiste arv püsis aastatel 2015–2021 enam-vähem muutumatuna. Alates 2022. aastast on väljatõstmiste arv aga selgelt suurenenud. 2024. aastal algatati 35 protsenti rohkem väljatõstmisi kui 2021. aastal. Vaatlusperioodil suurenes lõpule viidud väljatõstmiste arv Helsingis 188 protsenti, Vantaal 180 protsenti ja Jyväskyläs 138 protsenti. Espoos oli kasv 71 protsenti ja Lahtis 54 protsenti. Ainult Oulus vähenes väljatõstmiste arv, mis oli 31 protsenti madalam kui 2015. aastal.

Lisaks kasvumääradele esines uuritud linnade vahel olulisi erinevusi ka kõigi üürielanike seas toimunud väljatõstmiste aastases osakaalus. Näiteks Helsingis, kus kasv oli kiireim, oli väljatõstmiste osakaal 2024. aastal endiselt kolmas madalaim ja umbes pool Vantaa väljatõstmiste määrast. Kõigil aastatel olid väljatõstmised suhteliselt sagedasemad riiklikult toetatavatelt üüripindadelt kui turul pakutavatelt üüripindadelt.

Aruande kohaselt on väljatõstetud isik tavaliselt Soomes sündinud noor ja madala haridustasemega mees. Viimase kümnendi jooksul olid 68 protsenti väljatõstetutest mehed ja peaaegu pooled olid alla 35-aastased. Väljatõstmised on tugevalt koondunud noorte meeste hulka, kelle kõrgeim haridus oli alg- või kutseharidus. 82 protsenti väljatõstetutest olid sündinud Soomes. Peaaegu pooled väljatõstetutest tõsteti välja pärast seda, kui nad olid korteris elanud vähem kui aasta. Keskmiselt on nad oma elukohta vahetanud iga kahe aasta tagant. Vanemad väljatõstetud on keskmiselt oma väljatõstetud korteris elanud kauem kui teised.

Keskkonnaministeerium tellis uuringu läbiviimise uuringufirmalt Datahuone – aktiivselt osalesid ka Soome Täitevamet ja riigi toetatud elamuehituse keskus. Aruandes on Datahuone ühendanud Soome Täitevameti väljatõstmiste andmed teiste registrimaterjalidega.