22- aastane Mikael, kes on Soomes elanud viis aastat, seisab silmitsi väljasaatmisega Venemaale.

Venemaal Karjalast pärit Mikael on Soomes olles suutnud selgeks õppida keele, omandada topeltkraadi ja leida alalise töökoha, vahendab Yle.

Väljasaatmise põhjuseks on Soome karmistunud migratsioonipoliitika.

Yle andmetel on Soome migratsiooniamet keeldunud Joensuus elavale Mikaelile tööalase elamisloa andmisest aegunud passi tõttu.

Uue passi saamiseks peaks Mikael sõitma Venemaale, kuid sel juhul võidakse ta armeesse kutsuda.

Yle andmetel kardab Mikael sõtta minekut.

See on täiesti õnnemäng. Võib-olla läheb kõik hästi või satun ma halba olukorda, rääkis mees Yle-le.

Yle andmetel taotles Mikael oma elamisloa pikendamist 2024. aasta märtsis.

Veel eelmise, 2024. aasta suvel võis elamisloa saada Soome või mõne teise riigi väljastatud välismaalase passiga. Praegu peab elamisloa taotlejatel olema riigipass.

Soome on sel aastal riigist välja saatnud 81 Venemaa kodanikku.

Soome migratsiooniameti statistika ei näita, kui palju inimesi on aegunud reisidokumentide tõttu riigist välja saadetud. Samuti on raske hinnata, kui paljudel inimestel võib olla probleeme passi uuendamisega.

Venemaa saatkonnast saab uue passi, kui suudetakse oma isikut tõendada. Vastasel juhul tuleb läbida kodakondsuse kontrollimise protseduur, mille käigus võib näiteks ilmneda sõjaväekohustus.

Kui Mikael sai aru, et tal on vaja passi, üritas ta Helsingi Venemaa saatkonnast uut passi saada. See ei õnnestunud, kuna tema Venemaa isikutunnistus oli 20-aastaseks saades aegunud.

Soomes elab üle 3200 Mikaeli-suguse sõjaväeealise Venemaa mehe.

Soome riigikaitse kõrgkooli teadur Jonna Alava hindab, et Venemaale sõitmine on nende jaoks suur risk.

„Venemaa võib välismaal viibimist ja passi kehtivusaja lõppemist tõlgendada sõjaväest deserteerumisena. Tõlgendus sõltub sellest, kas Soome saabuti sõja ajal või varem,” ütleb Alava.

Tema sõnul mõjutab inimese taust seda, kui vastuvõtlikud on Venemaa võimud teda sõjaväeteenistusse värbama.

Kui oled vaene, harimatu ja pärit kaugest piirkonnast, on risk suur.

Teisest küljest aitavad haridus, jõukus ja suhted saada sõjaväeteenistusest vabastuse.

Jonna Alava sõnul kasutab Venemaa mobilisatsiooni puhul digitaalset kodanikuteenistust. Seetõttu on võimalik, et Soomes elavale vene mehele on antud käsk ajateenistusse astuda, kuid ta ise sellest ei tea.

Ma ei tea, kas ta saab Soomes teenistusse astuda. Kui seal on käsk antud, siis on see sõjaväekäsk, mida tuleb järgida, sõnab ta.

Alava hinnangul suureneb tulevikus Venemaal erinevat tüüpi surve, kuna need, kes on innukad, on juba rindele värvatud.

Oma Soome sõprade abiga plaanib Mikael taotleda apellatsiooniluba kõrgemale halduskohtule. See aga ei takista väljasaatmise läbiviimist.

„See on stressirohke ja hirmutav. Ma ei tea, mida ma teha saan. Olen täielikult teiste abist sõltuv,” ütleb Mikael.

Mikaeli olukord on näide sellest, kui raske võib immigrantidel olla muutuvate reeglite ja nende üksikasjadega kursis olla.

Väljasaatamise kuupäev on praegu juuni lõpus, kuid Mikael loodab, et see lükatakse edasi. Ta tunnistab, et hakkab tundma meeleheidet.

„On raske uskuda, et ma enam midagi teha saan. Tundub, et ükskõik millisele uksele ma koputan, hoitakse seda teiselt poolt jõuga kinni,” sõnab ta.