Tänase esmaspäeva, 2. juuni relvarahu läbirääkimised ei anna tõenäoliselt tulemusi, ütleb Soome Välispoliitika instituudi programmijuht Arkady Moshes.

„Kui täna oleks olnud rahulik päev, ei oleks see tähendanud, et homme oleks olnud relvarahu. Nüüd aga teame kindlalt, et relvarahu kokkulepet ei tule,” ütles Moshes eile väljaandele Helsingin Sanomat.

Venemaa ja Ukraina delegatsioonid kohtuvad Istanbulis Ciragani palees täna esmaspäeval kell 13 Soome aja järgi. Venemaa pakutud kohtumise eesmärk on sillutada teed võimalikule relvarahule.

Moshesi sõnul oleksid osapooled esmaspäevastel läbirääkimistel olnud rohkem valmis rääkima, kui Ukraina poleks pühapäeval oma rünnakuid sooritanud.

Ukraina ründas pühapäeval viit sõjaväelennuvälja üle Venemaa. Ukraina teatas, et on suutnud droonilöökidega hävitada umbes 40 Vene pommitajat.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel ei suutnud selle õhutõrje tõrjuda Ukraina rünnakuid Murmanskis ja Irkutskis.

Nüüd võib õhus olla pingeid, mille põhjuseks on pühapäevased sündmused, hindab Moshes.

„Olen üsna kindel, et Venemaa presidendi kantseleilt tulevad juhised on rangemad, kui need muidu olla võiksid,” sõnas Moshes.

Tema hinnangul võib Putin ise olla Ukraina tegevuse peale väga vihane, samuti rahulolematu Venemaa enda julgeolekuteenistuste tegevusega. Ukraina seevastu võib end läbirääkimistel kindlalt tunda.

„Ma mõtlen, et nad on [sõjas] teinud midagi, mis on täitnud suurte uudisteväljaannete esiküljed üle kogu maailma.”

Moshese hinnangul on tõenäoline, et Venemaa kaalub praegu Ukraina-vastaseid vastumeetmeid.

„On ilmne, et Putin ei saa seda kergelt võtta. See on tema jaoks isiklik,” ütleb Moshes.

Seega pole rahu silmapiiril näha, sest mõlemad pooled on Moshese sõnul piisavalt tugevad, et sõda jätkata.

Moshese sõnul võib sõda lõppeda kahel viisil: kas võidab üks pool või rasked asjaolud sunnivad mõlemad pooled sõda lõpetama, sel juhul lõpeb sõda „viigiga”. Raskete asjaolude all peab ta silmas näiteks sõja pikka kestust, suurt hukkunute arvu või laastatud majandust.

Võimalik väline rahuläbirääkija võib samuti muuta läbirääkimiste dünaamikat. Selline tahtis olla näiteks USA president Donald Trump, kes proovis, kuid ebaõnnestus.

Ka Euroopa ei suuda tõenäoliselt riikide vahel rahu tuua, hindab Moshes.

„Nii et praegu pole meil kandidaati, kes vahendaks. Ja olukord on selline, et kaks riiki on endiselt valmis ja suudavad sõda jätkata,” ütleb ta.

Moshes leiab, et Ukraina rünnakud Venemaa sõjaväebaasidele ei ole mingil juhul sõjas pöördepunkt, seda enam, et sõda on kestnud juba üle kolme aasta.