Kui Ameerika Ühendriigid peaksid Iraani ründama, on see oluline ka Soome jaoks. Nii hindab Helsingi Ülikooli maailmapoliitika professor Teivo Teivainen.

USA president Donald Trump on vihjanud võimalusele rünnata Iraani koos oma lähedase liitlase Iisraeliga. Sellisel juhul muutuksid Ameerika Ühendriigid Iraani ja Iisraeli konflikti osapooleks, vahendab Iltalehti.

Rünnak on Soome jaoks oluline, kuna nii Soome kui ka Ameerika Ühendriigid on sõjalise liidu NATO liikmed.

NATO artikli 5 kohaselt on rünnak ühe liikmesriigi vastu rünnak kõigi vastu. See kohustab liikmesriike aitama rünnatut.

Olen veidi üllatunud, et sellest pole juttu olnud. Samas on see Soome jaoks NATO artikli 5 tõttu oluline küsimus, märgib ta.

Teivainen juhib siiski tähelepanu sellele, et ainult sõda Põhja-Ameerikas ja Euroopas saab käivitada artikli 5. Seega ei saa Ameerika Ühendriigid artiklit 5 käivitada pelgalt siis, kui nad peaksid Iraani ründama.

Teivainen peab seda stsenaariumi ebatõenäoliseks, kuid võimalikuks.

Kui Ameerika Ühendriigid ründaksid Iraani, mõjutaks Lähis-Ida konflikt Soomet praegu rohkem kui enne NATO liikmeks saamist. Ameerika Ühendriikide konfliktiga liitumine suurendab terrorirühmituste stiimuleid korraldada rünnakuid väljaspool Lähis-Ida ja õigustada neid Iraani kaitsmisega.

Alati on võimalus, et näiteks Ameerika Ühendriikide rünnakud Iraani vastu tooksid kaasa terrorirünnakud Põhja-Ameerikas või Euroopas. See võiks käivitada artikli 5, sõnab ta.

Artikli käivitamise tagajärjed ei ole üheselt mõistetavad. Artikli käivitamine ei sunni NATO riike vägesid saatma. Põhimõtteliselt on rünnak ühe vastu aga rünnak kõigi vastu.

Näiteks käivitasid 11. septembril 2001 New Yorgis toimunud terrorirünnakud NATO 5. artikli. Paljud NATO riigid osalesid pärast rünnakuid Ameerika Ühendriikide algatatud rünnakutes Iraagis ja Afganistanis.

Teivaineni sõnul on aga ebaselge, mil määral selgitab NATO 5. artikkel konkreetselt NATO riikide osalemist USA sõjas. 2001. aasta septembri terrorirünnakud New Yorgis käivitasid NATO 5. artikli ning NATO riikide järgnevad sõjalised aktsioonid Lähis-Idas olid osaliselt seotud NATO kohustuste täitmisega.

Iraani-Iisraeli konflikti ägenemine ja Ameerika Ühendriikide võimalik osalemine on tekitanud küsimusi Kolmanda maailmasõja kohta.

Isegi kui Ameerika Ühendriigid peaksid Iraani ründama, ei pea Teivainen Kolmanda maailmasõja puhkemist vältimatuks.

Teivainen näeb tuumariigi Pakistani osalemist Iraani ja Iisraeli konfliktis ühe võimaliku, kuid ebatõenäolise stsenaariumina.

Nii Pakistanis kui ka Iraanis on spekuleeritud, et Pakistan oleks vajadusel valmis Iraani oma tuumarelvadega kaitsma.

Sel juhul oleks teoreetiliselt võimalik, et konfliktiga liitub ka Pakistani vaenlane ja teine ​​tuumariik India.

Pakistani valitsus on sellest ajast alates püüdnud neid väiteid ümber lükata.

Teivainen ei pea selliste riikide nagu Venemaa ja Hiina osalemist tõenäoliseks.

Venemaal ei paista praegu olevat julgust uut sõda alustada. Tal on Ukrainas tegemist ja ressursid seotud, sõnab ta.

Teivainen ei näe ka, et Hiinal oleks huvi Iraani ja Iisraeli konflikti sõjaliselt sekkuda.