NATO liitlased kaaluvad Ukraina kaitsekulutuste lisamist uude kulutuste sihtmärki, mille alliansi liikmed peaksid selle kuu lõpus toimuval tippkohtumisel vastu võtma.

Bloombergile teadaoleva tippkohtumise deklaratsiooni esialgse mustandi kohaselt teeb Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon samuti ettepaneku töötada kaitsekaubanduse tõkete kaotamise nimel. Mustand muutub tõenäoliselt enne, kui lõplik versioon Haagi kohtumisel kokku lepitakse.

Üheleheküljeline deklaratsioon keskendub ainult kaitsekulutustele, mis on terav kõrvalekalle eelmise aasta avaldusest, mille pikkus oli üle 5000 sõna ja sisaldas lubadust anda Ukrainale pikaajalist julgeolekuabi.

Nii avalduse kui ka tippkohtumise enda lühidus – mis hõlmab õhtusööki Hollandi kuningaga ja ühte töösessiooni kaitsekulutuste üle – on mõeldud president Donald Trumpi ja liitlaste vahelise avaliku tüli võimalikkuse piiramiseks, väidavad asjaga kursis olevad isikud.

NATO peasekretär Mark Rutte on tippkohtumisel keskendunud Trumpi jaoks võidu saavutamisele liikmete vahelise kokkuleppe näol kulutada kaitsele vähemalt 5% SKP-st, ütlesid anonüümsust palunud isikud. Samuti püüavad nad hoida USA-d NATO-s täielikult kaasatuna.

Liitlased kohustuvad eraldama 2032. aastaks vähemalt 3,5 protsenti majandustoodangust põhilistele kaitsevajadustele, millele lisandub 1,5 protsenti taristu kaitsmiseks, võrkude kaitsmiseks ja tsiviilvalmiduse tagamiseks, saavutades USA nõutud 5 protsendi lävendi.

Avaldusest puudub aga Ukraina liitumise väljavaade sõjalise alliansiga, mis oli varasematel tippkohtumistel esile tõstetud. Eelmise aasta 40 miljardi dollari suurust lubadust Kiievile pole samuti uuesti lauale pandud.

Esialgne mustand kordab liitlaste pühendumust kollektiivkaitsele, mille kohaselt rünnakut ühe liikme vastu peetakse rünnakuks kõigi vastu ning liitlased rakendavad vajalikke meetmeid. Trump saatis varem NATO-s šokeerivaid laineid, vihjates, et USA ei kaitse liitlasi, kes ei saavuta kulutuste eesmärki.

Avalduses tunnistatakse Venemaad Euro-Atlandi julgeoleku „ohuna”, mida enamik liikmeid olid nõudnud, kuid mida ei peetud enesestmõistetavaks. Venemaad ei peeta aga Ukraina agressoriks. Hiinat, mida varem on nimetatud Venemaa Ukraina sissetungi „otsustavaks võimaldajaks”, enam ei mainita.