Ukraina pühapäevane droonioperatsioon tabas Kremlit täielikult ootamatult ja oli president Vladimir Putini relvajõududele vaieldamatult alandav lüüasaamine.

Vene propagandistid on seda isegi kirjeldanud kui Venemaa halvimat päeva pärast 22. juunit 1941, mil Saksamaa alustas operatsiooni Barbarossa ja tungis Teises maailmasõjas Nõukogude Liitu.

Ukraina väitel hävitas rünnak kuni kolmandiku kõigist Venemaa strateegilistest pommitajatest.

Operatsiooni, koodnimega Ämblikuvõrk, viis läbi julgeolekuteenistus SBU, mille teatel hävitati või kahjustati neljas Venemaa baasis üle 40 sõjalennuki.

Iltalehti sõjandusekspert Emil Kastehelmi hindas, et praeguse teabe põhjal näib hävinud või raskelt kahjustatud olevat vähemalt 13 lennukit.

Ukrainlaste sõnul tekitas droonirünnak Venemaa sõjaväele ka kuni seitsme miljardi dollari ulatuses kahju.

Olenja õhuväebaas asub umbes 150 kilomeetri kaugusel Soome piirist Murmanski oblastis ja oli droonirünnaku üks peamisi sihtmärke.

Olenja oli Ukraina sihikul muuhulgas seetõttu, et Vene strateegilised pommitajad on juba paar aastat Olenogorski linna lähedal asuvast baasist õhku tõusnud, et pommitada Ukrainat.

Ukraina teatel oli Venemaa õhuväebaasi üle toonud olulise osa oma strateegilistest pommitajatest Tu-22M3 ja Tu-95MS.

Ukraina on Olenjat varem piiratud eduga rünnanud 2024. aasta septembris. Toona viidi rünnak läbi pikamaa droonidega, pühapäevases rünnakus aga tõusid droonid õhku baasi lähedale sõitnud veoautolt.

Sõjanduseksperdi Kastehelmi sõnul pole edukal rünnakul Soomele rahuajal otsest tähendust.

Sõjaajal ei paikneks lennukeid tõenäoliselt nii suurel hulgal püsivalt Soome piiri lähedal, kuna mitmesugused pikema ulatusega rünnakuvõimed ohustaksid neid üsna palju.

NATO vaatenurgast on muidugi soovitav, et võimalikult palju Venemaa raskesti asendatavat varustust hävitataks või kahjustataks, ütleb Kastehelmi.

Kastehelmi sõnul pole Olenja ainus sihtmärk Soome naaberaladel, mida Ukraina võiks rünnata.

Lisaks Olenjale on põhjas kolm aktiivset õhuväebaasi ning veelgi rohkem Karjalas ja Peterburi ümbruses.

Olenja on aga olnud neist sihtmärkidest kõige väärtuslikum, kuna Venemaa oli sinna koondanud märkimisväärse hulga oma strateegilisi pommitajaid.

Hävitajaid, helikoptereid ja transpordilennukeid võidakse aga rünnata ka paljudes teistes kohtades, ütleb Kastehelmi.

Kastehelmi sõnul on baasides paiknevad pommitajad suurepärane sihtmärk ründedroonidele, sest isegi suhteliselt väike kogus lõhkeainet võib põhjustada märkimisväärset kahju ning kaotusi on sageli aeglane ja kallis asendada.

Mõnes kohas võib asendamine olla isegi äärmiselt keeruline. Näiteks rünnakutes hävinud Tu-95 lennukeid pole aastakümneid toodetud, vaid on moderniseeritud ainult olemasolevaid, sõnab ta.