Poola tõstis tänase esmaspäeva 9. juuni hommikul hävituslennukid õhku, et oma õhuruumi kindlustada pärast seda, kui naaberriiki Lääne-Ukrainat tabasid ulatuslikud Venemaa rünnakud.

„Venemaa Föderatsiooni intensiivse õhurünnaku tõttu Ukraina territooriumile hakkasid Poola ja liitlaste lennukid hommikul Poola õhuruumis tegutsema,” teatas Varssavi operatiivväejuhatus sotsiaalmeedias avaldatud teates.

Rivne linnapea Oleksandr Tretjaki sõnul ründas Venemaa öösel sügaval rindel, tabades Lääne-Ukrainat kümnete droonide ja rakettidega, nimetades seda piirkonna „suurimaks rünnakuks“.

Moskva strateegilised pommitajad Tu-22M3 ja Tu-95MS, mis sarnanevad eelmisel nädalal Ukraina operatsioonis „Ämblikuvõrk” hävitatutega, suunati Rivne lähedal asuva Dubnõi õhuväebaasi ründamiseks.

Vene piloodid lasid hävitajatelt MiG-31 välja ka surmavaid õhust lastavaid hüperhelikiirusega rakette Kinžal, samas kui teiste teadete kohaselt tabasid Mustas meres asuvat strateegilist Mao saart neli lennukitelt Tu-22M3 pärit raketti Kh-22.

Samuti teatati, et sihtmärgiks olid puurplatvormid.

Venemaa on hiljuti suurendanud oma survet Ukraina vastu, vähendades lootusi relvarahule pärast uut diplomaatilist survet lõpetada Euroopa suurim konflikt pärast Teist maailmasõda.

Poola on üks Ukraina lähimaid liitlasi ja on Kiievi lääneriikide sõjalise abi oluliseks logistikakeskuseks.

Vene lennukite ja rakettide tõkestamise kampaania toimub ajal, mil NATO peasekretär Mark Rutte kavatseb Moskva ohule vastuseks nõuda transatlantilise alliansi õhu- ja raketitõrjevõimekuse „400-protsendilist suurendamist”.

„Me näeme Ukrainas, kuidas Venemaa saadab terrorit ülalt, seega tugevdame kilpi, mis kaitseb meie taevast,” peaks Rutte ütlema Londonis Chatham House’i mõttekojas peetavas kõnes, vastavalt avalduses esitatud kommentaaridele.

Rutte üleskutse NATO liitlastele õhukaitsevõimekuse suurendamiseks esitatakse enne sel kuul Hollandis toimuvat alliansi tippkohtumist, kus USA president Donald Trump avaldab liikmetele survet oma sõjaliste eelarvete oluliseks suurendamiseks.

Trump avaldab NATO liikmetele survet suurendada oma kaitsekulutusi viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), praeguse kahe protsendi eesmärgi asemel.

USA kaitseminister Pete Hegseth ütles eelmisel nädalal Brüsselis, et liitlased on lähedal kokkuleppele viie protsendi eesmärgi osas, mis võidakse vormistada Haagi tippkohtumisel.

NATO liikmed on oma kaitsevõimekuse suurendamise nimel pingutanud alates Venemaa sõja alustamisest Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris.

„Oht ei kao isegi siis, kui sõda Ukrainas lõpeb,” ütles Rutte.

„Me vajame oma kollektiivkaitses kvanthüpet… Meil ​​peab olema rohkem jõude ja võimekust, et oma kaitseplaane täielikult ellu viia.”

„Meie sõjaväed vajavad ka tuhandeid soomukeid ja tanke, miljoneid suurtükimürske,” märkis ta.

Rutte külastab järgmisel nädalal Londonit, kus ta peaks tervitama Suurbritannia uut kaitsestrateegiat.

Suurbritannia teatas eelmisel nädalal plaanist ehitada kuni 12 tuumajõul töötavat ründeallveelaeva ja kuus laskemoonatehast, et riiki uuesti relvastada vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse.