Arutelu naiste võimaliku mobiliseerimise üle rindele on Ukrainas hoogu kogumas. Arvestades personalipuudust enam kui 1200 kilomeetri laiusel rindel ja Ukraina relvajõudude struktuurilisi probleeme, on Kiievis üha rohkem üleskutseid laiendada ajateenistust – sealhulgas sõjaväeealistele naistele. Aga kui realistlik on selline samm ja kuidas sõjast räsitud ühiskond reageerib?

Arutelu juhib naiste õiguste aktivist ja Ukraina armee vabatahtlik droonipiloot Maria Berlinska. Ukraina YouTube’i kanalil LB Live antud intervjuus selgitab ta: „Oleme jõudnud punkti, kus naised ja üle 18-aastased peavad valmistuma. Tegelikult kogu täiskasvanud elanikkond. Eranditeta.”

Berlinska rõhutab, et tabusid ei tohiks olla – ka Ukraina poliitiline eliit peab olema hea eeskuju. „See näitaks ühiskonnale, et see mõjutab kõiki võrdselt.” Rahvas, kellest saab omamoodi armee, on võitmatu. Samal ajal tunnistab ta, et naiste nn sunniviisiline värbamine on praegu ebavajalik. „Ma ei taha, et koolilapsed ja vanad naised teeniksid. Meil ​​on endiselt mobilisatsiooniressurss, nimelt võimalus värvata välismaalasi.” Sõduri sõnul on Ukrainal veel võimalus kriitilist punkti vältida, vahendab Berliner Zeitung.

Naiste roll sõjas on Ukrainas olnud tuliselt arutlusel alates sõja algusest üle kolme aasta tagasi. Juba 2023. aasta mais vihjas endine Ukraina justiitsminister Denõs Maljuska võimalusele mobiliseerida naisi vanglatest. „Teoreetiliselt seadus seda ei välista,” ütles minister toona. Parlamendi liige Mariana Bezuhla kutsus samuti üles suurendama naiste rakendamist logistikas ja sõjatööstuses, et mehi saaks omakorda mobiliseerida Donbassi rindele.

Vaatlejate ja meedia teatel kannatab Ukraina terava sõdurite puuduse all, eriti jalaväes. Entusiasm oma riigi kaitsmiseks relv käes, nagu see ilmnes sõja esimestel kuudel, on praegu kaugel entusiasmist oma riigi relvaga kaitsmiseks. Äsja moodustatud brigaadid on sageli kogenematud ja hädas struktuursete probleemidega. Lisaks on deserteerumise määr hüppeliselt kordades tõusnud. Samal ajal sõdivad paljud rindel olevad sõdurid ilma rotatsiooni või nn rindepuhkuseta, mis omakorda mõjutab negatiivselt moraali.

Sõja otsustav tegur – ja selles nõustub Berlinska Ukraina juhtivate sõjaväelastega, näiteks endise ülemjuhataja Valeri Zalužnõiga – peitub tehnoloogias. „Just see on mängu muutja, mis võimaldab meil oma positsiooni hoida.” Kuid isegi siin on Ukraina jõudmas oma piirini – Ukraina drooni- ja suurtükirünnakute tõhusus ei tohi väheneda.

Üldmobilisatsiooni idee on riigis vastu võetud vastaka reaktsiooniga. Samal ajal kui mõned sotsiaalmeedias rõhutavad, et sõda peab mõjutama kõiki ühiskonnakihte, hoiatavad teised rutakate meetmete eest.

Sõjaseisukord on Ukrainas kehtinud alates Venemaa sissetungi algusest 2022. aastal ning üldmobilisatsiooni perioodi pikendatakse regulaarselt 90 päeva võrra. 2024. aasta aprillis vastu võetud mobilisatsiooniseadus sätestab, et töövõimelised mehed vanuses 18–60 peavad registreeruma sõjaväekomissariaatides ja kandma kogu aeg kaasas oma sõjaväe isikutunnistust. Samuti on alandatud sõjaväeteenistuse iga 27-lt aastalt 25-le; sõdurid peavad enne rindele saatmist läbima ka mitmekuulise väljaõppe. Kriitika on keskendunud peamiselt ohjeldamatule korruptsioonile värbamisbüroodes ja sõjaväevõimude meetoditele meeste tänavalt mobiliseerimiseks.

Seega mängib aeg Ukraina vastu. Kui sõjaline olukord jätkuvalt eskaleerub, võib arutelu naiste üle rindel teoreetilisest võimalusest kiiresti kibedaks reaalsuseks muutuda.