Ukraina rünnak Vene lennuväljadele toob ilmselt kaasa Venemaa kättemaksu ja üks võimalikke rünnakukohti on Balti riigid, mis on NATO nõrgim lüli kohe Venemaa külje all.

„On kavatsus ja varude kogumine” võimalikuks tulevaseks rünnakuks NATO Balti riikide vastu,” ütles kindral Carsten Breuer BBC-le ajal, mil Ukraina ründas sügavale Venemaale, väites, et on hävitanud 34% Venemaa strateegilistest pommitajatest.

NATO kõrgeim ülemjuhataja Chris Cavoli kordas hiljutistes kommentaarides muret, öeldes USA parlamendi ülemkoja Senati relvajõudude komisjonile, et Venemaa asendab vägesid, tanke ja laskemoona enneolematu kiirusega, eesmärgiga „koondada varusid, mis on kolm korda suuremad kui Ameerika Ühendriikidel ja Euroopal kokku”, vahendab Daily Mail.

Lääne sõjaväe- ja luureametnikud on samuti Wall Street Journalile öelnud, et Venemaa sõjaväeinsenerid laiendavad Soome piiri lähedal asuvaid armeebaase, kuhu eeldatavasti paigutatakse lähiaastatel kümneid tuhandeid sõdureid.

Breuer ütles, et Suwalki lõhe, piirkond, mis piirneb Leedu, Poola, Venemaa ja Valgevenega, on Venemaa sõjalise tegevuse suhtes eriti haavatav.

„Balti riigid on venelastele tõesti avatud, eks? Ja kui sa seal oled, siis sa tunned seda tõesti… nendel kõnelustel, mida me seal peame,” ütles ta.

„Me peame olema valmis 2029. aastaks,” hindas ta. „Kui te küsite minult praegu, kas see on garantii, et see ei juhtu varem kui 2029. aastal? Ma ütleksin, et ei, seda see ei ole. Seega peame me suutma juba täna õhtul sõdida,” ütles ta.

Vahetult enne Breueri kommentaare algatas Ukraina ühe oma sõja kõige julgema rünnaku, kasutades veoautode haagistest lahti lastud kamikaze-droonide „parve”, et hävitada mõned Venemaa suurimad lennuväljad.

Rünnakud on alandanud Vladimir Putinit ja tema hinnalised sõjalennukid muutusid hõõguvateks varemeteks, kuigi Moskva on väitnud, et on kõik rünnakud „tõrjunud”.

Zelenski ütles sotsiaalmeedias, et operatsioonil oli „absoluutselt hiilgav tulemus”, lisades, et see oli „ainult Ukraina saavutus”.

Ta märkis postituses: „Üks aasta, kuus kuud ja üheksa päeva planeerimise algusest kuni tegeliku teostuseni. Meie kõige pikaajalisem operatsioon. Meie operatsiooni ettevalmistamisega seotud inimesed viidi õigeaegselt Venemaa territooriumilt välja.”

„Muidugi ei saa kõike praegu avaldada, aga need on Ukraina teod, mis kahtlemata jäävad ajalukku,” sõnas ta.

Pärast suuri kaotusi hakkas Putini viimsepäeva raadiojaam taas koodsõnu välja paiskama. Kanal UVB-76 – mis käivitub tajutava ohu hetkel – on jäänud Nõukogude perioodist.

Kuid kui esmaspäeval Istanbulis rahukõnelused algasid, jätkas Ukraina oma operatsiooni „Ämblikuvõrk” edu uute öiste rünnakutega Venemaa sõjalistele sihtmärkidele.

Pühapäevane rünnak toimus täpselt 29 aastat pärast seda, kui Ukraina andis Budapesti memorandumi alusel Venemaale üle kümneid samasuguseid strateegilisi pommitajaid koos kuni 2000 strateegilise tuumalõhkepea ja 176 mandritevahelise ballistilise raketiga vastutasuks lubaduse eest mitte rünnata.

Oma seni sõja kõige julgemas rünnakus smugeldasid Ukraina eriväed esmalt Venemaale 117 esimese isiku vaatega (FPV) kamikaze-drooni, mis võimaldavad pilootidel neid otseülekande kaudu kaugjuhtimise teel juhtida.

Seejärel tulid mobiilsed puidust kastid, mille katustel olid peidetud sektsioonid, kuhu pandi väikesed lendavad relvad.

Need laaditi vaenlase territooriumile suunduvatele tsiviilveokitele, kusjuures nende palgatud kohalikud juhid polnud ilmselt teadlikud sellest, mida nad vedasid.

Lõpuks, eile pärastlõunal, kui kõik veoautod olid viie lennuvälja ulatuses, mis ulatuvad Põhja-Venemaalt Siberini – ligi 4000 kilomeetri kaugusel Ukrainast –, andsid nad rünnaku.

Puust kastide katused avati kaugjuhtimise teel ja FPV droonid tõusid taevasse.

Eesmises asendis olevate kaamerate abil suundusid rakettidega laetud droonid otse Venemaa ülikallite pommituslennukite poole.

Kaadrid näitasid lennurajal leekides laastatud vaenlase lennukeid ja eile õhtul väitsid Ukraina julgeolekuallikad, et nad on hävitanud 41 lennukit, mille väärtus on umbes 1,5 miljardit eurot.

Nende hulka kuuluvad nende sõnul tuumarelva võimekusega Tu-95 ja Tu-22M, aga ka luurelennuk A-50 „Berijev”, mille väärtus on hinnanguliselt 250 000 000 eurot ja mida kasutatakse radari ja juhtimiskeskusena, millest Venemaal arvatakse olevat kasutusel vaid umbes kümme.

„Berijev” on kriitilise tähtsusega Venemaa hävitajate ja õhutõrje koordineerimiseks, mis tähendab, et see on Putini sõjategevust tõsiselt haavanud.

Moskva on juba ammu nende lennukite tootmise lõpetanud, mis tähendab, et kui see kinnitust leiab, ei saa neid ressursse asendada.

Kasutuses on vaid umbes 120 Tu-95 ja Tu-22M lennukit ning need on Putini öiste pommirünnakute jaoks Ukrainas üliolulised.

Nad olid viidud baasidesse tuhandete kilomeetrite kaugusel Ukrainast, lääneriikide annetatud Storm Shadow ja ATACMS-i käeulatusest välja, mille ulatus on kuni 300 kilomeetrit.

FPV-d, mis ulatuvad vaid 20 kilomeetri kaugusele, olid viimane asi, mida venelased oskasid karta.

Zelenski väitis eile õhtul, et operatsiooni käigus hävitati kolmandik Venemaa strateegilistest pommitajatest ja see viidi läbi salateenistuse nina all.

Ta ütles: „Kõige huvitavam on see, et meie operatsiooni „kontor” Venemaa territooriumil asus otse ühe poorkonna FSB peakorteri kõrval.

„Operatsioonis kasutati kokku 117 drooni, millele lisandus vastav arv droonioperaatoreid, ja tabati 34 protsenti õhuväebaasides paiknevatest strateegilistest pommitajatest. Me jätkame seda tööd.”

Ta hindas, et rünnak Putini asendamatute pommitajate vastu „jääb kahtlemata ajalukku”. Sõjandusblogija Roman Aljohhin ütles, et intsident jääb mälestustesse kui „Venemaa Pearl Harbor” – viide Jaapani rünnakule USA vastu 1941. aastal, mis ajendas Washingtoni astuma Teise maailmasõtta ja hiljem kasutama Jaapani vastu tuumarelva.