Õhust tehtud pilt näitab pankrotistunud ja inimtühja Zsari luksuskaubandusküla Soome kaguosas Vaalimaa piiripunkti kõrval.

Droonikaamera lendab üle lumise maa Rajamarketi kaupluseni. Seal liigub droon madalamale, lendab üle parkla ja suundub edasi tühja Teboili bensiinijaama, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui droon uuesti tõuseb, on pildil mõnesaja meetri kaugusel asuv Vaalimaa piiripunkt.

„Ilma Vene turistideta lähevad paljud Soome äriprojektid luhta,” ütleb videos venekeelne naishääl.

Video avaldati 2025. aasta veebruaris YouTube’i kanalis nimega Ne žizn a skazka (Mitte elu, vaid muinasjutt).

Venemaal sündinud naine asutas kanali aastavahetusel. Seal on juba avaldatud umbes kakskümmend 15–30-minutilist videot ja umbes kakskümmend lühemat videot. Kõik need räägivad elust Soomes.

Kanalil on ligi 3000 tellijat. Ühte videot on vaadatud maksimaalselt üle 160 000 korra. Kommentaaride põhjal otsustades tunduvad vaatajad olevat enamasti venelased.

Videod on filmitud peamiselt Kagu-Soomes, aga ka Helsingis, Hämeenlinnas ja peatatud Fennovoima tuumaelektrijaama ehitusplatsil Pohjanmaal.

Naine ei avalda kanalis oma nime ja ta ise videotes ei esine.

Ainult ühes, märtsis avaldatud videos seisab ta drooniga Savonlinna lähedal metsateel. Musta riietatud naisel on peas müts ja kapuuts ning näo ees must mask, nii et näha on ainult silmad.

Videos ütleb ta, et on algaja blogija ja teeb iganädalasi videoid Soomest.

Naine ei ole võttereisidel üksi. Mõnes videos on näha venekeelset meest, kelle nägu pole näidatud. Naine kutsub teda „naabriks”.

Ühes videos kannab mees jopet, mille seljal on kirjas Posti sadamalogistikat pakkunud ettevõtte nimi. Väljaandel Helsingin Sanomat puudub teave mehe isiku või selle kohta, kas ta töötas Posti ettevõttes.

Naine filmib sageli erinevaid mahajäetud ja tühje kinnistuid. Ta näitab neid näidetena Soome majanduse allakäiguspiraalist, mille tema sõnul on põhjustanud suhete lagunemine Venemaaga ja NATO-ga liitumine. Näiteks president Alexander Stubbi kujutatakse negatiivses valguses.

„Soomlased hävitasid NATO-ga liitudes kõik võimaliku. Soome on nagu ahv, kes üritab kepiga magavat lõvi äratada. Rumal ja kuri ahv, keda Venemaa on pikka aega toitnud, ei väärtustanud abi,” ütleb naine ühes videos.

„Lähiajal ootab Soomet ees kaos, kuritegevus ja narkomaanide domineerimine ning soomlased kardavad välja minna,” sõnab ta.

Ainsad videod, mida saab positiivselt tõlgendada, on Loviisas asuvast kalapoest ja Kärkkäineni kaubamajast, mille hindu ja valikuid naine kiidab.

Mõned videod on saanud vaid paar kommentaari, kuid suurim kommentaaride arv on ligi 4000.

Jaanuari alguses avaldas naine video, milles ta väidab, et teda peteti tööl.

„Nii pettis mind tööandja,” on video pealkiri.

Videos ei nimetata tööandjat, kuid sealt selgub, et video filmiti UPM-i Pellose tehases. Naise sõnul töötas ta tehases kaheksa kuud. Naine filmis muuhulgas nii tehaseõue kui ka tootmisprotsessi.

Naine ütleb, et kandideeris uuele töökohale pärast 13-aastast töötamist „suures ja prestiižses ettevõttes”. HS-i andmetel oli naine tegelikult töötanud klienditeenindajana väikeses ettevõttes Haminas.

„Minu elu oli nagu muinasjutt. Ettevõte õitses, sain lisaks tööle ka koolitust, ettevõte korraldas töötajatele pidusid ja koolitusi ning saime kingitusi, meil olid kaubamärgiga riided ja ettevõtte ainsa vene keelt oskava inimesena sain boonuseid,” ütleb naine.

Tema sõnul aga hävitasid koroonaviiruse pandeemia ja idapiiri sulgemine ettevõtte ning palk ei „rõõmustanud mind enam”. Uuel töökohal, mis asus kodust enam kui saja kilomeetri kaugusel, ootas ta kõrget aastapalka ja edutamisvõimalusi. Algaja nädalapalk, umbes 700 eurot, ei olnud rahuldav.

„Ma sain aru, kuidas mind peteti ja et mind pandi viletsale tööle,” sõnab ta.

Videost on näha, et naine oli lugenud ajaleheartiklit, milles karjääriredelil edasi liikunud tehasetööline oli öelnud, et teenis 65 000 eurot aastas. Videost ei selgu, miks naine eeldas, et saab alustava töötajana sama palju palka.

Naine on rikkunud UPM-i töötajatele, külalistele ja töövõtjatele antud filmimisjuhiseid. Kommunikatsioonijuhi Kristiina Jaaraneni sõnul öeldakse kõigile uutele töötajatele tööga tutvumise ajal, et tehaseprotsesside filmimine pole lubatud.

„UPM-i territooriumil filmimine ilma eraldi loata on keelatud. Kõnealune isik ei ole UPM-i antud juhiseid järginud. Me ei kommenteeri tema motiive, video sisu ega tegevust selles küsimuses,” ütleb Jaaranen.

Üks Pellose tehase töötaja mäletab, et nägi naist tehases pärast Venemaa agressioonisõja algust 2022. aastal. Töötaja oli osalenud puhkeruumis Ukraina sõja teemalisel arutelul.

„Tema edastatud sõnum oli väga tugev, et Zelenski on nukuvalitseja,” ütleb töötaja. Naine oli ka öelnud, et tema abikaasa oli Valgevene major. (Tegelikult on ta abielus Soome mehega.)

Naine viitab Valgevenele ka ühes oma videos, milles ta kiidab Valgevene töövõimalusi ja elutingimusi.

Naine on eriti huvitatud Soome toiduabi järjekordadest, mille kohta on ta avaldanud kolm videot.

Detsembris avaldas ta kaks jõulude ja aastavahetuse paiku Haminas filmitud videot Hamina Toiduabi Ühingu ja koguduse korraldatud Leivakiriku üritustest.

„Šokk! Ma lähen leivajärjekorda seisma,” kõlab video pealkiri.

Naine kõnnib pimedal õhtul riietele kinnitatud peidetud kaameraga Hamina kooli, kus toimub toidujagamisüritus.

Naine istub koos teistega saalis, võtab kaasa ühislaulmiseks mõeldud lauluraamatu ja osaleb ühislaulmises.

Teises leivajärjekorra videos filmib naine ka ise toidujagamist ja seisab koos teistega toidujagamise järjekorras. Inimesed on äratuntavad.

Hamina leivajärjekorra videote lõpus esitleb naine vaatajatele tema ja ta „naabri” saadud kottide sisu, asetades tooted ükshaaval söögilauale ja selgitades, mis need on.

„Ma arvan, et mu naaber ei ole järgmisel nädalal näljane,” ütleb naine.

Hamina koguduse õpetaja Anna Kinnunen ei teadnud, et Leivakiriku üritusest oli video tehtud.

„See pole üldse hea asi,” sõnab ta.

„Olen ​​sellest tõeliselt hämmastunud,” ütleb Hamina Toiduabi Ühingu esimees Markku Ruokonen.

Tema sõnul hoolitseb ühing selle eest, et toiduabi saajate isikuandmeid ei küsitaks, rääkimata nende edastamisest.

Ruokonen juhib tähelepanu ka sellele, et loaga on võimalik üritusi anonüümselt filmida. Selline luba on antud kohalikule ajalehele.

Naine teeb videoid, mis toetavad Kremli propagandat Soome NATO liikmelisuse põhjustatud viletsuse, Suur-Soome unistuste ja tänamatuse kohta Venemaa vastu. Kes ta täpselt on?

Paljud videod on filmitud Haminas ja ühes neist väidab naine, et elab linnas.

Lisaks sisaldavad mõned videod naise Venemaa Sberbanki panga ja Revoluti mobiilpanga konto numbreid. Naine palub vaatajatel saata kontodele raha, „kui soovite aidata minu kanalit arendada ja saada uusi huvitavaid reportaaže”.

Selle teabe abil sai Helsingin Sanomat teada maksete saaja eesnime, keskmise nime ja perenime esimese tähe. Naine on Svetlana, 55, pärit Viiburist. Helsingin Sanomat ei avaldanud tema perekonnanime, kuna puudub täpne teave tema tegevuse iseloomu kohta.

Väljaande Helsingin Sanomat andmetel kandideeris naine pärast töötuks jäämist UPM-is tööle.

Naisel pole avalikku telefoninumbrit, kuid Helsingin Sanomat võttis ühendust soomlasest abikaasaga.

Kui Helsingin Sanomat küsis abikaasalt Svetlana kontaktandmeid, vastas too ise telefonile. Naine ei paistnud kõnest üllatunud olevat. Ta ütles, et on olnud kaks aastat töötu.

Ma saan aru, et teil on oma YouTube’i kanal?

„Ei. Mul on ainult Facebooki leht ja midagi Instagramis. Ma ei tee palju videoid, aga ma teen fotosid.”

Kas olete ka UPM-is töötanud?

„Ma pole UPM-is töötanud.”

Te pole videoid filminud?

„Ei.”

Ja te pole ka droonidega filminud?

„Ei.”

Aga te elate Haminas ja olete juba pikka aega Soomes olnud?

„Jah. Miks te liiga palju küsimusi esitate? Mul on oma hobi ja mitte midagi muud.”

Ja te pole Haminas leivajärjekorras käinud?

„Ei. Tänan teid helistamast, nägemist.”

Svetlana drooniga filmimine on juriidilisest vaatenurgast küsitav.

Pole teada, kas ta on droonikasutajana registreerunud. Seadus nõuab, et droonidega filmijad registreeruksid ja lisaksid droonile operaatori ID.

Filmimine on eriti küsitav, kui Svetlana on endiselt Venemaa kodanik. Helsingin Sanomat ei ole teadlik, et ta oleks oma Venemaa passist loobunud.

„Praegu ei ole Venemaa kodanikel või Venemaa topeltkodakondsusega inimestel lubatud EL-is droone lennutada, kuna selle kohta on sanktsioonide regulatsioon,” ütleb Traficomi eriekspert Virpi Mikkonen.

Euroopa Liit keelas 2022. aasta veebruari lõpus Venemaa kodanikel kõikide õhusõidukite, sealhulgas droonide, kasutamise EL-i territooriumil.

Naine on filminud drooniga ka idapiiril asuvas nn EFR100 piirangualas. Vaalimaal on EFR100 ala umbes kahe kilomeetri laiune ja filmimine ilma kaitseväe eriloata on täielikult keelatud.

„Tundub, et on päris mitu asja, mida tuleks uurida,” kommenteeris Mikkonen juhtumit.

Helsingin Sanomat küsis selle kohta kaitseväe kommunikatsiooniosakonnalt.

„Võimud tuvastavad regulaarselt ebaseaduslikku lennutegevust ja aeg-ajalt ka loata õhust filmimist,” vastas kaitsevägi napisõnaliselt.

Kaitseväe teatel võib drooni loata lennutamine piiratud alal, näiteks piiripunktides kaasa tuua trahve. Loata õhust filmimine seevastu võib kaasa tuua trahvi regionaalse kontrolli seaduse rikkumise eest.

„Kui kaitseväe kätte sattunud kirjeldused loetakse riigikaitset ohustavaks või vaenulikuks, esitatakse kuriteoteade,” teatas kaitsevägi.

Kaitsevägi ei vastanud küsimusele, kas nad on esitanud kuriteoteate, vaid edastas asja piirivalvele. Kagu-Soome piirivalve uurimise juht Matti Rantanen ütles omakorda, et juhtumi kohta on käimas eeluurimine seoses lennundus- ja territoriaalrikkumistega. Uurimine peaks lõppema suve jooksul.

Sõjateaduste doktor ja peaministri kantselei eriekspert Saara Jantunen-Paju ei võta seisukohta üksiku propagandisti motiivide ja eesmärkide kohta, vaid räägib asjast üldiselt.

Tema sõnul on Venemaa juhtkonnal omad väited ja lood, mida kasutatakse infomõjutamises, mis võivad kohati olla mõõdukad.

Rohujuuretasandil tegutsejaid seevastu ei seo isegi näilised diplomaatia reeglid, seega võivad sõnumid olla räigelt valed.

„Siis lähevad asjad tõeliselt räpaseks ja inetuks,” ütleb Jantunen.

Propagandas on vihkamine ja kriitika tavaliselt suunatud Soome poliitilisele juhtkonnale, mitte rahvale.

„Tavaliselt väidetakse, et kõik Soome edusammud ja ebaõnnestumised sõltuvad Venemaast: juhtkond on pööranud Venemaale selja ja viinud Soome NATO-sse. See on viinud selleni, et rahvast koheldakse halvasti,” ütleb Jantunen.

Tema sõnul on selliste sõnumite levik ja usaldusväärsus venelaste seas võimalik, kuna keskmisel venelasel ei pruugi olla mingit arusaama sellest, miks Soome on NATO-s, idapiir on suletud ja Venemaa vastu kehtivad sanktsioonid. See on nii, kuigi soomlased on Venemaaga selgelt suhelnud.

„Meil on ka halb arusaamine Venemaa juhtkonna sihtrühmadest: tegelikkuses on mõjutamine sagedamini seotud Soomega, mitte suunatud Soomele,” märgib ta.

Informatiivses mõjutamises pole moraalil kohta. Isegi Venemaa seaduste vaatenurgast ei tohiks Venemaa pommitada haiglaid, varjupaiku ja tsiviiltaristut, röövida lapsi, vägistada tsiviilelanikke ega piinata ja hukata sõjavange.

„Kõik see on ebaseaduslik, aga infosõda ei ole. Tasub õppida probleemile lähenema praegu nii, et see asi kuhugi ei kao. Olenemata sellest, kas Ukrainas rahu saabub või mitte, infomõjutamine jätkub,” ütleb Jantunen.