Ukraina edukas droonioperatsioon, mis tähendas Vene pommituslennukite hävitamist tuhandete kilomeetrite kaugusel piirist, on tekitanud hirmu, et Kiievi väed võivad olla ületanud Moskva tuumarelvade kasutamise poliitikas sätestatud läve.

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) pühapäeval läbi viidud operatsioonis Ämblikuvõrk hävitasid ja kahjustasid enam kui sada drooni vähemalt tosinat strateegilist pommitajat, mis olid võimelised kandma tuumarelvi, pärast seda, kui droonid olid veoautodega salakaubana Venemaale viidud, vahendab Daily Mail.

Droone juhtisid väidetavalt Ukraina operatiivtöötajad, kes asusid Venemaa FSB julgeolekuteenistuse kontori lähedal asuvas hoones, ja nad pääsesid edukalt avastamisest, mis on terav süüdistus Venemaa luureaparaadile.

Kuigi rünnak ei pruukinud oluliselt mõjutada Moskva otseseid sõjapidamisvõimeid, näitas see Ukraina valmisolekut ja võimekust ohustada mõningaid Venemaa kõige väärtuslikumaid sõjalisi ressursse – sealhulgas osa tema tuumatriaadist.

Pühapäeval toimunud rünnakute järel on Putini vägede poolt Ukraina linnadele, sealhulgas Kiievile vallandatud drooni- ja raketirünnakutes juba mitu tsiviilisikut hukkunud.

Kuid need jõhkrad pommitamised on tõenäoliselt vaid üks osa Venemaa kättemaksust.

USA president Donald Trump väitis, et Putin ütles kahe juhi vahelise telefonikõne ajal, et ta peab kätte maksma, enne kui Kreml tegi eile ametliku avalduse, milles ütles, et valib, „kuidas ja millal” vastata.

Seejärel tõstis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov täna hommikul retoorikat, öeldes Moskvas ajakirjanikele, et sõda Ukrainas on „eksistentsiaalne küsimus Venemaa riikliku huvi, ohutuse, meie tuleviku ja meie laste tuleviku jaoks”.

Nüüd on analüütikud ja ametnikud hoiatanud, et Moskvas võidakse julgeid droonirünnakuid pidada Venemaa tuumadoktriinis sätestatud punase joone ületamiseks, mis avab võimaluse taktikalise tuumarelva kasutamiseks Ukraina pinnal.

Putin allkirjastas novembris Kremli tuumadoktriini uuendatud versiooni, mis laiendas Moskva võimalusi pöörduda oma hirmuäratava tuumaarsenali poole samal päeval, kui USA-s toodetud raketid Venemaa pinnale sadasid.

Uus dokument, mis asendas 2020. aastal esitatud eelmise versiooni, lubab Putini strateegilistel vägedel kasutada oma hävitavaid relvi, kui Venemaad või tema liitlast Valgevenet ähvardab tuumariigi toetatav tuumavaba riik.

Samuti anti roheline tuli tuumarelvade kasutamiseks vastase rünnakute korral olulisele riiklikule või sõjalisele infrastruktuurile, mis võivad potentsiaalselt häirida Venemaa tuumajõudude tegevust.

Uuendatud dokumendi kohaselt hõlmavad ohud, mis võiksid õigustada Venemaa juhtkonna tuumavastust, rünnakut tavaliste rakettide, lennukite või droonidega.

Pole teada, kas mõni Ukraina tuumajõudu omavatest toetajatest läänes – nimelt USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa – oli mingil moel vastutav operatsiooni „Ämblikuvõrk” planeerimise või elluviimise eest.

Kuid Quincy Vastutustundliku Riigijuhtimise Instituudi suurstrateegia juht ja CIA endine Venemaa analüüsi direktor George Beebe ütles, et on reaalne võimalus, et Putini sisering võib seda uskuda.

„Nad võivad seda olukorda vaadates otsustada, et see oli ühisrünnak – et ukrainlased poleks saanud seda teha ilma Ameerika Ühendriikide või meie NATO liitlaste teadmise ja toetuseta Euroopas,” ütles ta ajakirjale Foreign Policy.

„Nüüd, olenemata sellest, kas see on tõsi või mitte, on oht selles, et venelased võivad seda nii tajuda,” märkis ta.

„Meil on tegemist olukorraga, kus venelased võivad olla mures, et Trump teeb just seda, milles inimesed Putinit süüdistavad – nimelt räägib rahust, pidades samal ajal sõda,” lisas ta.

Novembris, kui Ukraina vägede poolt välja lastud Lääne päritolu raketid tabasid Venemaal asuvaid sihtmärke, andis Moskva selge signaali, et ta suhtub tõsiselt tuumakonflikti läve alandamisse.

Mõni päev hiljem andsid Putini väed Ukraina Dnipro piirkonnale karmi löögi keskmaa ballistilise raketiga (IRBM) nimega „Orešnik”, mis arvatakse olevat tuletatud RS-26 raketist, mis on võimeline kandma mitut tuumalõhkepead.

Varem sel nädalal vihjas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et lääneriigid aitasid Kiievil läbi viia operatsiooni „Ämblikuvõrk”.

„Lääs on seotud Kiievi režiimi terroristliku tegevusega… Kollektiivse Lääne riigid tarnivad relvi spetsiaalselt terroriaktide toimepanemiseks,” ütles ta avalduses.

Mõned analüütikud on välja toonud, et Ukraina rünnak, kuigi šokeerivam kui ükski varasem Venemaa strateegiliste varade vastane rünnak, oli siiski hoolikalt läbi mõeldud, et näidata vaoshoitust.

Operatsiooni eesmärk oli kahjustada Venemaa pommituslennukeid Tu-22 ja Tu-95, mida on sõja algusest saadik sageli kasutatud Ukraina vastu tavapäraste õhust lastavate rakettide rünnakute sooritamiseks.

Kuigi nii Tu-22 kui ka Tu-95 on võimelised kandma strateegilisi tuumarelvi, on see roll suures osas Venemaa Tu-160 „BlackJack” lennukite reservil.

Neid täiustatud ja raskeid strateegilisi pommituslennukeid peetakse Venemaa tuumarelva õhurünnakute nurgakiviks, mis suudavad lennata umbes 12 500 kilomeetrit ja kanda kuni 40 tonni laskemoona – ning on Ukraina konfliktist suures osas eemale jäänud.

Kiiev, kuigi ilmselgelt kiitles võimega rünnata Venemaa õhudessantvägesid tuhandete kilomeetrite kaugusel piirist, otsustas siiski mitte massiliselt Tu-160-sid sihtida – see samm võib viidata Volodõmõr Zelenski arusaamisele Moskva piiridest ja annab Kremlile reageerimisplaanide koostamisel teatud manööverdamisruumi.

Beebe hoiatas aga, et Ukraina operatsioon põhjustab tõenäoliselt konflikti kiire eskaleerumise niikuinii, põhjendades seda sellega, et Putinile lähedased ütlevad: „Me ei saa endale lubada mittereageerimist, sest kui me seda ei tee, kinnistab see ainult muljet, et Ukraina ja tema liitlased Läänes saavad lihtsalt jätkata Venemaa punaste joonte ületamist.”

Praegu aga näib, et Ukraina kodanikud peavad lihtsalt leppima üha kasvava tavapäraste droonide ja raketirünnakute ohuga.

Venemaa sihtis täna öösel vähemalt kuut piirkonda üle riigi 407 drooni ja 44 raketiga. See oli üks tema suurimaid koordineeritud rünnakuid kolmeaastase sõja jooksul.

Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et otsingu- ja päästeoperatsioonid on linnas käimas mitmes kohas.

Kiievis, kus langevad rusude tükid süütasid tulekahjusid mitmes linnaosas, kostis mitu plahvatust, samal ajal kui õhutõrjesüsteemid üritasid lähenevaid sihtmärke peatada, ütles Kiievi sõjalise valitsuse juht Tõmur Tkatšenko.

„Meie õhutõrjemeeskonnad teevad kõik endast oleneva. Kuid me peame üksteist kaitsma – hoidke end,” kirjutas Tkatšenko sotsiaalmeedia Telegrami postituses.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat ütles, et alla tulistati ballistilisi ja tiibrakette, samuti ründedroone ja peibutisi. Ukraina väed teatasid, et tulistasid alla umbes 30 tiibraketti ja kuni 200 drooni.

Ukraina linnu on regulaarselt pommitatud alates Venemaa sissetungist oma naaberriiki 2022. aasta veebruaris. ÜRO andmetel on rünnakutes hukkunud üle 12 000 tsiviilisiku.

Samal ajal hoiatas Briti strateegiline kaitseülevaade (SDR) selle eest, millega Ühendkuningriik võib Venemaaga konflikti korral silmitsi seista, kuna kasvab mure operatsiooni „Ämblikuvõrk” võimalike tagajärgede pärast.

Peaminister Keir Starmeri ja kaitseminister John Healey poolt sel nädalal avalikustatud põhjalikus 144-leheküljelises dokumendis kirjeldasid kaitseministrid viit hirmutavat „rünnakumeetodit”, milleks Suurbritannia peaks valmistuma.

Suurbritannia sõjaväebaasid, sadamad ja lennuväljad võetakse esimestena sihikule, kus neid ründaksid droonid ja pikamaa tiibraketid, ballistilised või hüperhelikiirusega raketid.

Ka naftapuurplatvormid, veealused kaablid, satelliitside ja kaubalaevad satuksid Venemaa türanni Vladimir Putini rünnaku sihtmärgiks, kusjuures sabotöörid püüavad neid kahjustada või hävitada.

Ja varjatud häkkerite digitaalne armee käivitaks ka laastava küberrünnakute tulva, mis oleks suunatud valitsusasutustele, börsidele, kommunikatsioonile ja muule kriitilisele infrastruktuurile, et halvata Suurbritannia.

SDR hoiatas: Praeguse sõjapidamisviisi põhjal, kui Ühendkuningriik peaks 2025. aastal NATO osana pidama riikidevahelist sõda, võib ta oodata mõne või kõigi järgmiste rünnakumeetodite ohvriks langemist:

• Rünnakud relvajõudude vastu Ühendkuningriigis ja välismaistes baasides
• Õhu- ja raketirünnakud pikamaa droonidelt, tiibrakettidelt ja ballistilistelt rakettidelt, mis on suunatud sõjalisele infrastruktuurile ja kriitilisele riiklikule infrastruktuurile
• Sabotaaž ja küberrünnakud
• Katsed häirida Ühendkuningriigi majandust – eriti relvajõude toetavat tööstust – küberrünnakute, meretranspordi häirimise ja kosmosepõhise infrastruktuuri rünnakute abil
• Katsed manipuleerida teabega ning õõnestada sotsiaalset ühtekuuluvust ja poliitilist tahet