Iisraelis elava soomlanna Irise sõnul on ta viimased kolm ööd vähe maganud. Ta on hüpates ärkvele tõusnud, kuna õhurünnaku sireenid ja rakettide ning mürskude helid on ta und seganud. Iris elab Rishon Le-Zionis, umbes 10 kilomeetri kaugusel Tel Avivist.

Teine ja kolmas öö on seni olnud kõige hullemad. Teisel ööl anti õhuhäire hoiatusi terve õhtu ja öö ning lõpuks, kui arvasime, et hoiatused on läbi, tuli kell 5.20 hommikul uus, ütleb ta.

Kuulen oma majast püüdurrakettide tulistamise helisid, aga pärast viimast hoiatust kostis tõeliselt vali pauk. Teadsin, et Iraani rakett tabas minu enda naabruskonna lähedal. Peagi tuli uudis, et rakett langes samasse linna, aga kahe kilomeetri kaugusel asuvasse naabruskonda, märgib ta.

Varsti teatati juba, et raketirünnakus hukkus kaks inimest, 15 maja muutus elamiskõlbmatuks ja kümned teised hooned said kahjustada, vahendab Iltalehti.

Laupäev oli Irise naabruskonnas vaikne, kuid tema sõnul oli õhkkond pingeline, sest kõik teadsid, et peagi algab uuesti müristamine. Ja nii see läkski.

Poed olid päeval suletud ja inimesi polnud kusagil ning siis kell 23 tuli oodatud õhuhäire hoiatus. Irise sõnul tabas rakett põhjas asuvat araabia küla, tappes neli inimest.

Kuid samal ööl ootas ees veelgi hullem.

Kell 2.30 kuuldi veel ühte kohutavat plahvatust, kui lähedalasuvat Pat Yamini tabas rakett. See tappis kuus inimest, sealhulgas kaks last. Ka materiaalne kahju oli märkimisväärne, ütleb Iris.

Irise sõnul pole iisraellastel veel olnud aega täielikult seedida tõsiasja, et neid nüüd rakettidega rünnatakse. Tema sõnul on Gaza sõda Iisraeli ühiskonna juba segadusse ajanud ja nüüd käib lisaks sellele sõda Iraani vastu.

Iisraeli sõdurid surevad Gazas endiselt ja vähemalt üks suri eile, ütleb ta.

Tema sõnul on Iisraeli mehed pidevas valmisolekus ja neid kutsutakse ka määramata ajaks relvateenistusse.

Mu sõbranna poeg on alati kuude kaupa rindel. Vahel jõuab ta paariks nädalaks koju ja siis on jälle pikkadeks aegadeks ära. Vanematele ei öelda, kuhu poisid saadetakse. Õnneks pole vähemalt minu poegi veel sõtta kutsutud, ütleb ta.

Olukorda ei tee lihtsamaks ka see, et lisaks Gazale käib sõda ka Iraani vastu, lisab ta.

Irise sõnul ei uskunud Iisraelis keegi, et see Gaza sõda nii kaua kestab. Kõik arvasid, et paari kuuga saab see läbi.

Muidugi tahaksid kõik, et see lõppeks, aga olukord on selline, et Hamas tegutseb endiselt ja kontrollib Gaza osi. Seal käib keeruline ja aeganõudev tunnelisõda ning Iisrael peab mõtlema ka tsiviilelanikkonnale ja Hamasi pantvangidele, märgib ta.

Irise sõnul on Gaza sõda vaieldamatult katastroof.

Valitsus üritab meelitada iisraellasi naasma oma kodudesse kibutsides, mis asuvad Gaza piiril, kuid keegi ei julge ega saa sinna tagasi pöörduda. Majad on maha põletatud. Tagasipöördumine on võimalik alles siis, kui sõda on läbi, aga keegi ei tea, kui kaua see kestab, räägib ta.

Iisraeli valitsus jääb oma eesmärkide juurde, milleks on Hamasi relvituks tegemine ja kõigi pantvangide vabastamine. Praeguse teabe kohaselt on Hamasil endiselt 20 elusat pantvangi.

Kui positiivselt mõelda, siis kõik sõjad saavad ükskord läbi. Iisraelis on inimesed sõjast väsinud, aga Gazas on nad sellest kindlasti veelgi väsinumad, ütleb soomlanna.

Iris sündis Soomes ja veetis oma lapsepõlve ja nooruse Hämeenlinnas Parolas. Ta kolis Iisraeli 1982. aastal, algselt ainsa kavatsusega veeta seal mõnda aega au-pair’i ehk lapsehoidjana.

Pärast keskkooli oli mul suur seiklusjanu ja oleksin tahtnud saada Ameerikasse lapsehoidjaks. Mul oli Chicagos juba koht valmis, aga ma ei saanud viisat. Minu järgmine plaan oli minna Londonisse nõudepesijana tööle, aga ma sattusin Iisraeli. Olen siin Rishon Le-Zionis elanud alates 1988. aastast, ütleb ta.

Iris abiellus Iisraelis ja neil sündis kolm poega, kellel kõigil on Iisraeli ja Soome topeltkodakondsus. See võimaldab ka tema poegadel soovi korral hõlpsalt EL-is tööle minna. Ka ühel tema lapselapsel on topeltkodakondsus.

Kõik Irise pojad on Iisraelis läbinud oma kolmeaastase sõjaväeteenistuse. Ta ütleb, et Iisraelis ei sea keegi pikka teenistusaega kahtluse alla, kuigi kõik mõistavad, et seda aega saaks elukutseks ettevalmistamise mõttes kasulikumalt kasutada.

Irise sõnul harjub Iisraelis elama hirmuga.

Siin harjub kõigega. Esimene äratus ja raketirünnak tundusid kohutavad, aga nüüd kardan ainult oma laste ja lapselaste pärast, sõnab ta.

Iris pole mõelnud Soome naasmisele.

Minu Iisraeli abikaasa ei nõustuks sellega. Iisraelis on palju häid asju, näiteks teatud kogukonnatunne. Siin on imelised inimesed, räägib ta.

Irise sõnul on Iisraelis juba pikka aega räägitud, et Iraani tuumarelvaprogrammi tuleb rünnata enne tuumarelva väljatöötamist. Iisraeli valitsus otsustas, et rünnaku aeg on nüüd käes.

Muidugi ei saa ma ise teada, millises staadiumis Iraani tuumaprogramm on, ja ma ei saa öelda, kas Iraani ründamine oli tark tegu. Siiski on fakt, et kui Iraanil õnnestub tuumapommid välja töötada, on kogu Iisraeli hävitamiseks vaja vaid nelja pommi, ütleb Iris.

Sõda Iraani vastu ei lõpe hetkega, vaid kestab vähemalt nädalaid, lisab ta.

Vastasena on Iraan täiesti teises klassis kui Hamas. Iris kirjeldab Iraani rakettide hävitavat jõudu sellega, et need võivad sisaldada mitusada kilogrammi lõhkeainet ja lennata paljudesse eri suundadesse.

Neid võib korraga olla sada või kakssada, aga õnneks tõrjutakse enamik neist, märgib ta.

Sõda Iraani vastu on nüüd Iisraelis näha muu hulgas selles, et koolid on suletud ja lapsed on saadetud koduõppele. Ka enamik töökohti on suletud. Ka Tel Avivi rahvusvaheline lennujaam on määramata ajaks suletud.

Ühiskond on seisma jäänud, seega on olukord üsna sama mis koroonakriisi ajal, ütleb Iris.

Irise sõnul on Iisraeli valitsus nüüd tugeva sõjaohu all ja teeb avaldusi Iraaniga seoses toimuva kohta.

Iisraellastele on ka selgeks saanud, et Iraani vastu saab Iisrael loota Ameerika abile vaid õhukaitses. Ameerika Ühendriikidelt ei oodata Iraani-vastastes rünnakutes ühinemist.

Siiski usuvad üsna paljud Iisraelis, et Iraani saaks ikkagi läbirääkimiste laua taha tuua ja asjad saaks kokku leppida ilma sõjata. Kuid rahuläbirääkimiste aeg pole ilmselt praegu, ütleb Iris.

Kunagi tulevikus võiks Iisrael sõlmida rahu ka Liibanoni ja Süüriaga, märgib ta.

Tema sõnul on Iisrael oma naabrite suhtes olnud pika kannatusega ning muuhulgas ulatanud Gaza elanikele abikäe, pakkudes neile töökohti ja arstiabi ning hoides oma piiri selles suunas lahti.

7.oktoober 2023 pani aga iisraellased mõistma, et vaenlane on valmis tegema mida iganes, et hävitada Iisrael ja seejärel Euroopa ning lõpuks kogu maailm. See on äärmuslike moslemite ideoloogia ja see pole muutunud, sõnab ta.

Irise sõnul on Iisraeli rahvas ühelt poolt ühtne, kuid teiselt poolt poliitiliselt teravalt jagunenud parem- ja vasakpoolseteks. Peaminister Benjamin Netanyahu on vastuoluline tegelane, kelle kohta on vastakaid arvamusi.

Parempoolsed imetlevad ja kiidavad teda ning vasakpoolsed ütlevad, et ta hävitab Iisraeli. Siiski on kindel, et kui valimised toimuksid praegu, võidaks Netanyahu, lisab ta.