Rahvusvahelise kriisiohje asjatundja Timo Hellenberg ütleb, et julgeolekuolukord Soomes on lühikese ajaga eskaleerunud punktini, kus praegused julgeolekupoliitilised meetmed ei ole piisavad.

Nüüd peab Soome oma valmisoleku korda saama, sõnab ta.

Hellenberg ja Ukraina parlamendi liige Oleg Dunda kirjutasid sel teemal kolmapäeval Helsingin Sanomates avaldatud Vieraskynä rubriigi arvamusartiklis.

Nende peamine ettepanek on luua kogu Soome idapiiri ulatuses 30 kilomeetri laiune piiritsoon. See tähendab, et võimud moodustavad piirile ala, mida nad saaksid praegusest põhjalikumalt jälgida.

See võimaldaks erinevaid ohte, hübriidmõjutusi ja isegi võimalikku sabotaaži tõhusamalt tuvastada ja sellele reageerida.

Olukorrateadlikkust peaks koguma samuti teistmoodi, märgib Hellenberg.

Hellenberg soovitab ka piiritsooni elanikele regulaarseid evakuatsiooniõppusi korraldada.

Ta põhjendab seda seisukohta kiiresti muutuva tegutsemiskeskkonna ja ohustsenaariumidega. Põhjuseks on muuhulgas EL-i riikide killustatus ja USA välispoliitika ettearvamatus, mistõttu NATO artikkel 5 on kaotanud oma heidutusmõju.

Olukord muutub kogu aeg väga kiiresti, sõnab Hellenberg.

Ka teised on hinnanud, et Venemaa on viimasel ajal varasemaga võrreldes aktiivsemaks muutunud. Mai lõpus ütles kaitseminister Antti Häkkänen, et Venemaa tegutseb Läänemerel aktiivsemalt kui varem.

Kaitseväe strateegiaülem kindralmajor Sami Nurmi ütles väljaandele Guardian, et Soome on täheldanud muutusi sõjalises infrastruktuuris ja ehitustöödes idapiiri taga.

Julgeolekupoliitilise segaduse keskel ei ole Euroopa valmis ulatuslikuks sõjaks. Hellenbergi sõnul võib Venemaa ära kasutada ajaakent, mis tal on enne, kui Euroopa kaitse on piisaval tasemel.

Varasemad hinnangud selle kohta, kui kaua kuluks Venemaal pärast Ukraina sõja lõppu võimekuse saavutamiseks ulatusliku rünnaku alustamiseks NATO riigi vastu, on olnud paarist aastast ülespoole.

Saksa armee ülemjuhataja Carsten Breuer ütles eelmisel nädalavahetusel, et NATO riikidel on Venemaa rünnakuks valmistumiseks neli aastat.

Hellenberg leiab, et totaalse sõja idee, kus sajad tuhanded sõdurid ja sajad tankid lükatakse üle piiri, on lootusetult aegunud.

Ta ütleb, et kuna Venemaa ei saa sõda võita seni, kuni Euroopa toetab Ukrainat, võib ta püüda Euroopat üllatuslikult destabiliseerida.

Sõjapidamise mudel on nii täielikult muutunud, et see ei alga enam diviiside liigutamisest, vaid pigem riigi poliitilise administratsiooni ja kaitse kahtluse alla seadmisest, märgib ta.

Ta ütleb, et Venemaa võib pöörduda väikesemahuliste operatsioonide poole, et näidata, et ta teeb seda, mida tahab. Hellenberg juhib tähelepanu sellele, et Venemaa on juba sel viisil käitunud, kui ta on toime pannud õhuruumi rikkumisi Soome lahe kohal ja kui tema võimud peatasid kokkulepitud marsruudil liikunud naftatankeri.

Nad murravad läbi meie traditsioonilise julgeolekupoliitilise mõtlemise ja suudavad seda vaidlustada, lisab ta.

Üllatusrünnakutes võiks Venemaa kasutada tsiviilsõidukeid. Rasketehnika kasutamine oleks minimaalne, prognoosib ta.