Hiljutisel õhtul Kiievis tegi nelja-aastane Oleksander Rešetnik oma vanematele lihtsa ettepaneku: „Lähme nüüd parklasse, et saaksime korralikult magada ja te ei peaks meid kaks korda üles äratama, et meid sinna ja tagasi viia.”

Pere elab kõrghoone 18. korrusel ja maa-alusesse parklasse, mis Venemaa rünnakute ajal toimib ka pommivarjendina, sisenemine on ebamugav kogemus. Kuna õhurünnakud muutuvad üha sagedasemaks, oli Oleksanderi jaoks mõistlik lihtsalt sinna jääda.

Vaatamata oma noorele eale teadis ta, et venelased ründavad tõenäoliselt uuesti, vahendab CNN.

Tema ema Kristina Rešetnik ütles, et perekond on harjunud nägema droonide allatulistamist Ukraina pealinna kohal taevas. Vanasti oli neid üks või kaks, võib-olla kolm, aga asjad on muutunud.

„Viimasel ajal on nad lennanud nagu parv, mis ei peatu kolm või neli tundi. Plahvatused otse akende taga,” ütles ta CNN-ile.

Venemaa on viimastel nädalatel suurendanud oma õhurünnakuid Ukraina vastu, lastes ühe öö jooksul välja koguni 479 drooni ja raketti. Need rünnakud pole mitte ainult suuremad ja sagedasemad, vaid ka kontsentreeritumad ja teostatud viisil, mis muudab nende tõrjumise palju raskemaks – kuna droonid lendavad kõrgemal, kuulipildujate laskeulatusest väljas.

Venemaa naabri vastu suunatud droonide arvu kasv on jahmatav: CNN-i andmetel on viimase nelja nädala jooksul toimunud seitse Moskva suurimat droonirünnakut Ukraina sõjas.

Venemaa suurendas eelmisel sügisel edukalt oma kõige sagedamini kasutatava drooni – Iraani disainitud Shahed – kodumaist tootmist ja toodab nüüd iga päev sadu selliseid tapmismasinaid.

Sõjauuringute Instituudi Venemaa analüütik Christina Harward ütles, et praeguste hinnangute kohaselt suudab Moskva nüüd toota umbes 2700 Shahedi drooni kuus ja umbes 2500 peibutusdrooni.

„Need numbrid võimaldavad Venemaal sagedamini lasta ühe öö jooksul välja üle 300 või isegi 400 drooni,” ütles ta CNN-ile.

Asjaolu, et mõned droonid on peibutusdroonid, ei mõjuta Ukraina kaitset eriti, kuna Moskva on neid kohandanud viisil, mis muudab nende eristamise päris droonidest väga raskeks.

„Seega kulutavad Ukraina väed kas aega peibutismasinaid tuvastades või väärtuslikke ressursse nende allatulistamisele. Mõlemal juhul aitab see Vene rakettidel ja Shahedidel – oma suure kandevõimega – sihtmärkideni jõuda,” ütles Harward.

Igal ööl üha suurenev droonide arv käib Ukraina õhukaitsele üle jõu, eriti kuna Venemaa hakkas korraga ründama vaid käputäit sihtmärke.

Esmaspäeva õhtul ründasid nad Ukraina pealinna ja Musta mere sadamalinna Odessat. Järgmisel õhtul aga Ukraina suuruselt teist linna Harkivit.

„Selle asemel, et rünnata natuke siin ja seal, koondavad nad rünnakud ja suudavad saavutada maksimaalse efekti, nii kineetilise kui ka psühholoogilise,” ütles CNN-ile endine Ukraina kaitseministeeriumi ametnik Oleksi Melnõk, kes on nüüd Kiievis Razumkovi keskuse välissuhete ja rahvusvahelise julgeoleku programmide kaasdirektor.

Venemaa väidab, et ei ründa tsiviilisikuid, kuid vastupidiseid tõendeid koguneb aina juurde. Viimase nelja nädala jooksul on droonide, Venemaa raketirünnakute ja suurtükitule tagajärjel üle kogu riigi tapetud vähemalt 154 Ukraina tsiviilisikut, sealhulgas lapsi. Lisaks on vigastada saanud 900 tsiviilisikut.

Surmavate rünnakute eesmärk on õõnestada Ukraina moraali ja luua illusioon, et Venemaal on sõjas ülekaal – kuigi Moskva on „võidust” kaugel.

Rindejoon Ukrainas pole pärast seda, kui Ukraina väed vabastasid 2023. aasta novembris Hersoni linna, oluliselt liikunud.

Venemaal on sellest ajast alates õnnestunud vallutada vaid umbes 5000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi. Vene väed on viimastel kuudel Ukraina ida- ja põhjaosas mõnes piirkonnas edasi liikunud, kuid pole suutnud läbi murda ega ühtegi suuremat linna üle võtta.

Juri Tšumak veedab palju öid Kiievi katustel istudes, kuulipilduja käes. Päeval on ta ametis Ülemkohtu kohtunikuna, öösiti kuulub ta vabatahtlikku droonijahiüksusesse. Ta ütles, et viimastel nädalatel on taevas märkimisväärselt tihedamaks muutunud.

„Droone on palju rohkem. See on objektiivne fakt. Ja muidugi, mida rohkem neid on, seda raskem on nende vastu võidelda,” ütles Tšumak CNN-ile.

Ta ütles, et pärast seda, kui Moskva hakkas droone kõrgemal lennutama, on tema üksusel muutunud palju raskemaks, kui mitte võimatuks neid hävitada.

Varem lennutasid Vene väed droone madalalt, näiteks mööda jõesängi, et vältida Ukraina õhutõrje avastamist nii kaua kui võimalik.

„Reageerimisaeg oli väga lühike, sest me tuvastasime selle alles siis, kui see oli (lähedal),” ütles ta.

Praegu, ütles ta, lendavad Vene droonid maapinnast kahe kuni viie kilomeetri kõrgusel.

„Me näeme neid kõiki. Radarid suudavad neid jälgida. Aga kuulipildujatega alla tulistamine on muutunud võimatuks,” ütles Tšumak ja lisas, et Ukraina peab nüüd nende tõrjumiseks kasutama rakette.

Kuid rakettide varu on palju väiksem. See sunnib Ukraina vägesid otsima uusi lahendusi. Melnõki sõnul on Ukraina õhukaitsesüsteemi efektiivsus endiselt tähelepanuväärne. „Isegi praegu peatatakse umbes 80% droonidest. Mõni kuu tagasi oli see protsent umbes 95. (Kuid) me näeme Venemaa (droonide) arvu suurendamise ja taktika muutmise mõju,” lisas ta.

Eelmisel kuul ajakirjanikega rääkides kiitis Ukraina president Volodõmõr Zelenski Ukraina õhuväge ja vabatahtlikke, nagu Tšumak, suuna muutmise eest, kui Venemaa oma õhusõda intensiivistas.

Ta lisas, et Kiiev kasutab nüüd droonidelt droonidele püüdureid, et võidelda kõrgema kõrgusega pommitamise vastu. „Meil on tehnoloogia. Küsimus on selles, millal me suudame laiendada,” ütles ta.

Zelenski ütles, et Venemaa suudab toota umbes 300–350 drooni päevas, samas kui Ukraina suudab toota ainult 100.

„Küsimus ei ole enam tootmisvõimsuses. See on rahaline,” ütles ta.

Kiievi ema Kristina Rešetnik ütles, et üks hullemaid asju Venemaa õhurünnakute juures on see, et need on tema kolme poja, 4-, 8- ja 11-aastase jaoks tavaliseks muutunud. Oleksander küsib regulaarselt, kas kuuldav müra on Kalibri tiibrakett või droon.

„Ta on alles väike poiss ja saab juba aru, mis toimub,” ütles Rešetnik. Kuna rünnakud on intensiivistunud ja ulatuselt suurenenud, on perekond veetnud üha rohkem aega maa-aluses parklas, kus Oleksander ja tema kaks venda magavad oma auto pakiruumis.

„Sellest on meie laste jaoks saanud norm. See teeb mu südamele haiget,” ütles ta.

Vaatamata igapäevastele õudustele, mida nad kogevad, on Rešetnikud õnnelike seas. Nad elavad Kiievis, linnas, mis on suhteliselt hästi kaitstud. Enamik plahvatustest, mida nad kuulevad, on Ukraina õhutõrje, mis peatab Vene droone.

Paljud teised mujal riigis on jäänud ilma kaitsekilpideta, kuna Ukraina juurdepääs õhutõrjele on piiratud sellega, mida tema lääneliitlased on valmis pakkuma. Rindejoonele lähemal on Vene väed tsiviilelanike ründamiseks kasutanud väiksemaid droone.

„Me räägime neist suurtest rünnakutest, eriti kui Kiiev on rünnaku all, aga sellised linnad nagu Sumõ või Herson on rünnaku all ööpäevaringselt,” ütles Melnõk, keda katkestas õhurünnakuhäire, kui ta CNN-iga rääkis.

„(Ballistiline) rakett on tulemas, seega lähen varjendisse. Asi on selles, et see on Ukraina kodanike ja tsiviilisikute igapäevaelu.”