Sel kevadel tabas Venemaa voogedastusteenuseid propagandasarjade laviin.

Näiteks on draama sõduri emast ja ellujäämislugu venelasest, keda FBI piinab, vahendab Yle.

Võib-olla on see seotud asjaoluga, et sel aastal möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpust ehk vene keeles nn Suure Isamaasõja lõpust.

Kuid propagandasarjade laviinile on ka teine ​​seletus.

Venemaal on propaganda alates Venemaa agressioonisõja algusest ujunud traditsioonilisest riigitelevisioonist noorte seas populaarsetesse voogedastusteenustesse.

Ja põhjus võib olla seotud rahaga.

Kreml toetab erinevaid kunsti- ja meediaprojekte aastas enam kui 400 miljoni euroga.

Kremli veebisait näitab, et enim rahastust saavad projektid, mis edendavad religiooni, kodumaad ja traditsioonilisi pereväärtusi.

Seksuaalsuse, narkootikumide, poliitika ja isegi vaimse tervisega seotud teemade käsitlemine meedias või kunstis on praktiliselt keelatud.

Venelased ei pruugi tahta sõjasarju vaadata, aga Kreml toetab heldelt lugusid, milles ajalugu ja reaalsust kohandatakse praegusele režiimile vastavaks.

Üks selline lavastus on sari Roslõi, mis käsitleb muuhulgas Soome Talvesõda.

Mais eetrisse jõudnud Roslõi jutustab ohvitser Ivan Roslõi (1902–1980) eluloo.

Kuigi esimese osa sündmused toimuvad Talvesõja ajal ja aastal 1940, viitab kõik sarjas, et oleme nüüd Ukrainas.

Tegelaste dialoogid on nagu otse Venemaa riiklike telekanalite poliitilistest saadetest.

Sari algab sellest, kui sõjaväeakadeemia õppejõud Ivan Roslõi astub vastu õppeasutuse türanlikule juhtkonnale. Kättemaksuks saadab sõjaväe juhtkond Roslõi Karjala maakitsusele soomlaste vastu võitlema.

Sel viisil õpetatakse venelastele, et erinevad arvamused sõja kohta toovad paratamatult kaasa karistuse.

Stseen paljastab ka midagi, millest Kreml ei taha rääkida: rindele saatmine on karistus.

Talvesõda käsitlevas episoodis tunnistatakse ühemõtteliselt, et Nõukogude Liit ründas Soomet 1939. aastal, kuid sõda ennast õigustatakse vajaliku ja õigustatuna: kui poleks rünnatud Soomet, oleks Soome ise esimesena rünnanud – seda Rootsi eestvõttel, sest Rootsi mõjutab Soomet.

Talvesõja episoodis paljastab naine Roslõile, et soomlased tapsid tema vanemad „lõbu pärast”.

Klassikaliste propagandadoktriinide kohaselt muudab lõbu pärast tapmine vaenlase koletiseks, kes ei vääri haletsust.

Nii õigustab lugu Nõukogude Liidu sissetungi Soome.

Talvesõja episood kasutab Soome kodusõja jagunemist punasteks ja valgeteks süžee taustana. Kuid stseeni tegelik eesmärk on luua vastasseis kommunistliku Nõukogude Liidu ja kodanliku Soome vahel ning õigustada seeläbi kättemaksu.

Ka tänapäeva Venemaa propaganda loob pidevalt vastasseisu- ja kättemaksulugusid, millega Venemaa õigustab oma sõjalisi aktsioone Ukrainas.

Teine propaganda õpikunäide on stseen, kus tsaariarmees marssal Carl Gustaf Mannerheimiga koos teeninud Aleksei Larionov paljastab Roslõile, et Soome ja tema liitlased plaanisid rünnakut Nõukogude Liidule, kuna Mannerheimil on kinnisidee Suur-Soomest.

Stseen näitab selgelt, kuidas Venemaa püüab omaenda püüdlusi teistele peegeldada.

Venemaa õigustab oma sõda Ukrainas muu hulgas usuga sõjalise alliansi NATO soovi laieneda mööda Venemaa piire.

Venemaa õigustab sõda ohuga oma julgeolekule ja peab Ukraina ründamist vajalikuks.

Roslõi on tüüpiline tänapäeva Venemaa sõjakangelane.

Sarjas esitletakse Roslõid progressiivse ohvitserina, kelle jaoks reameeste surm on pelgalt ohverdus „üldise hüvangu” nimel.

Talvesõda käsitlevas episoodis trotsib Roslõi kõrgema sõjaväe juhtkonna käske ja suudab murda läbi Soome kaitseliini, Mannerheimi liini.

Selles osas satub Roslõi Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini ette. Stalin aga ei noomi ohvitseri, vaid premeerib teda.

See stseen illustreerib hästi tänapäeva Venemaal levinud „võitjat ei karistata” mentaliteeti.

Sama mentaliteediga on Venemaa õigustanud ka jõhkraid sõjalisi aktsioone nagu vägistamine ja laste röövimine Ukrainas.

Kuigi Roslõi elab 1940. aastatel, on ta omaks võtnud tänapäeva Venemaa ehk kõige olulisema põhimõtte.

Halba ametnikku võib kritiseerida, kuid kõrgeima juhi tarkust või sõja mõttetust ei tohiks kahtluse alla seada.

On huvitav, et sari kirjeldab Soomet kui „kurja Lääne tööriista”.

Talvesõja episoodis paljastab Larionov Roslõile, et Rootsi teeskleb neutraalsust ja Lääs püüab Soome abiga Nõukogude Liitu alistada.

Tänapäeva Venemaa mõtlemist juhib veendumus, et väikeriikidel nagu Soome või Balti riigid pole oma tahet, vaid nad on vaid suurriikide etturid.

Näiteks Venemaa propagandas kujutatakse Balti riike ja Ukrainat sageli Ameerika Ühendriikide ja EL-i suhtes allutatuna.

Naistel on sarjas eriline roll.

Roslõi esimene naine Jelena on tige eneseotsija, kes hülgab oma mehe ja lapsed.

Sarjas esindab ta kõike, mida vene naine ei tohiks olla: iseseisev, oma huvide eest seisev või oma meest kritiseeriv.

Tänapäeva Venemaal mõõdetakse naise väärtust selle järgi, kuidas ta oma meest ja riigi otsuseid toetab.

Kui Venemaa 2022. aastal Ukrainasse tungis, protesteerisid sõdurite naised, emad ja õed oma meeste rindele saatmise vastu. Nüüd on protestid aga peaaegu täielikult lakanud.

Osaliselt on see tingitud riigi heldest hüvitisest langenute perekondadele, aga ennekõike asjaolust, et sõjale vastuhakkamise karistusi on karmistatud.

Roslõi stseen, kus Punaarmee sõdur üritab vene naist vägistada, viitab tänapäeva Venemaa suhtumisele naistesse.

Roslõi sekkub olukorda. Naise jaoks šokina hakkab Roslõi oma kaaslast kaitsma.

Ta on päris hea mees, kellel oli lihtsalt halb kasvatus, sõnab ta.