Ameerika Ühendriigid on Iisraeli võimaliku rünnaku ootuses Iraani vastu kõrgendatud valmisolekus, kusjuures välisministeerium on andnud loa osade töötajate evakueerimiseks Iraagist ja Pentagon andis rohelise tule sõjaväelaste pereliikmete lahkumiseks kogu Lähis-Idast.

Pingete haripunkt saabub ajal, mil president Donald Trump väljendab kahanevaid lootusi saavutada Iraaniga kokkulepe, mis piiraks selle tuumaprogrammi ja hoiaks ära potentsiaalselt katastroofilise sõjalise vastasseisu Lähis-Idas, vahendab Washington Post.

„Ma olen praegu vähem kindel kui paar kuud tagasi. Midagi juhtus nendega, aga ma olen palju vähem kindel, et kokkulepe saavutatakse,” ütles Trump väljaandele New York Post.

Viimastel kuudel on USA luureametnikud üha enam mures, et Iisrael võib otsustada rünnata Iraani tuumarajatisi ilma Ameerika Ühendriikide nõusolekuta. Selline samm nurjaks peaaegu kindlasti Trumpi administratsiooni õrnad tuumaläbirääkimised ja ajendaks Iraani vastumeetmeid USA varade vastu selles piirkonnas.

Teheran on juba ammu öelnud, et USA kui Iisraeli suurim sõjaline ja poliitiline toetaja kannataks tagajärgede all, kui Iisrael peaks Iraani ründama.

Hiljuti käskis USA välisministeerium kõigil Iraani varade läheduses asuvatel saatkondadel – sealhulgas missioonidel Lähis-Idas, Ida-Euroopas ja Põhja-Aafrikas – kokku kutsuda erakorralise tegutsemise komisjonid ja saata Washingtoni teateid riskide maandamise meetmete kohta.

See protseduur viis välisminister Marco Rubio kolmapäevase otsuseni anda luba mittevajaliku personali lahkumiseks Iraagist.

„Me hindame pidevalt sobivat personalipositsiooni kõigis oma saatkondades,” ütles välisministeeriumi ametnik, kes nagu ka teised, rääkis anonüümselt, et arutada tundlikku julgeolekuküsimust. „Meie viimase analüüsi põhjal otsustasime vähendada oma missiooni ulatust Iraagis.”

Kaitseminister Pete Hegseth on samal ajal andnud loa sõjaväelaste pereliikmete „vabatahtlikuks lahkumiseks” Lähis-Ida rajatistest, ütles kaitseametnik.

USA Keskväejuhatus, mis on piirkonna eest vastutav sõjaväe peakorter, teeb tihedat koostööd välisministeeriumi kolleegide ja liitlastega, et säilitada pidev valmisolek arvukate missioonide toetamiseks igal ajal, lisas ametnik.

Vastates küsimusele Iraani kohta tunnistas Trump Washingtonis Kennedy keskuses kolmapäeva õhtul toimunud üritusel, et USA kodanikke viiakse Lähis-Idast välja, öeldes: „See võib olla ohtlik koht. … Oleme andnud teate lahkumiseks; vaatame, mis juhtub.”

„Me jälgime ja oleme mures,” ütles üks piirkonna kõrgem diplomaat. „Meie arvates on see tõsisem kui kunagi varem.”

Iraan on kutsunud USA-d üles seadma esikohale läbirääkimiste teel saavutatava lahenduse ning Iraani missioon ÜRO juures väidab, et „ainus tee edasi on diplomaatia – mitte militarism”.

„Iraan ei taotle tuumarelva ja USA militarism ainult õhutab ebastabiilsust,” teatas Iraani missioon sotsiaalmeedias. „CENTCOMi pärand piirkondliku ebastabiilsuse õhutamisel agressorite relvastamise ja Iisraeli kuritegude võimaldamise kaudu võtab talt igasuguse usaldusväärsuse rahu või leviku tõkestamise teemal rääkimisel.”

Iraan ja USA peaksid esialgse kava kohaselt pidama pühapäeval Omaanis kuuenda otseläbirääkimiste vooru USA läbirääkija Steve Witkoffi ja Iraani välisministri Abbas Araghchi vahel, millele lisanduvad arutelud ka nende tehniliste meeskondade vahel. Kuid plaanidega kursis olevad inimesed ütlesid kolmapäeval, et on võimalik, et kõnelusi ei toimu.

Trump on kirjeldanud aprillis alanud läbirääkimisi positiivses suunas liikuvatena ning on öelnud, et käskis Iisraeli peaministril Benjamin Netanyahul igasugustest sõjalistest plaanidest hoiduda. Kolmapäeval ütles Trump aga, et ta on „vähem kindel”, et Iraan nõustub USA nõudmistega oma tuumarelva rikastamise programmi täielikuks sulgemiseks.

„Nad näivad viivitavat ja ma arvan, et see on häbiasi,” ütles ta.

Ta on sageli öelnud, et Iraanil ei lubata kunagi tuumarelva omada, ja on ähvardanud sõjalise tegevusega, kui kokkuleppele ei jõuta.

Kolmapäeval sotsiaalmeedias avaldatud postituses ütles Araghchi, et Trumpi nõudmine, et Iraan ei arendaks tuumarelva, „on tegelikult kooskõlas meie enda doktriiniga ja võiks saada kokkuleppe peamiseks aluseks”.

„On selge, et kokkulepe, mis suudab tagada Iraani tuumaprogrammi jätkuva rahumeelse olemuse, on käeulatuses – ja seda saab kiiresti saavutada,” ütles ta.

Kuigi Witkoff viitas läbirääkimiste alguses, et mingisugune kompromiss on võimalik, mis lubaks Iraanil jätkata väikese koguse madalalt rikastatud uraani tootmist tsiviilotstarbel, on administratsioon selle võimaluse sellest ajast alates tagasi lükanud.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhatuse kohtumine toimub sel nädalal Viinis, kus peadirektor Rafael Grossi teatas teisipäeval, et Iraan on dramaatiliselt suurendanud oma valduses oleva relvade jaoks peaaegu sobiva materjali hulka.

Obama administratsiooni ja teiste maailma suurriikidega sõlmitud 2015. aasta tuumakokkuleppe kohaselt nõustus Iraan piirama oma rikastamist madala tasemeni meditsiinilistel, energeetika- ja teadusuuringute eesmärkidel vastutasuks karmide majandussanktsioonide tühistamise eest.

Pärast seda, kui Trump oma esimesel ametiajal 2018. aastal lepingust taganes ja USA sanktsioonid taaskehtestas, alustas Teheran kõrgelt rikastatud uraani tootmist ja varumist. IAEA andmetel on Iraanil nüüd 450 kilo suurune kütusevaru, mis on vaid sammu kaugusel sellest, mida saaks kasutada tuumarelvas.

Agentuur on samuti jõudnud järeldusele, et Iraan viis üle kahe aastakümne tagasi läbi salajasi tuumaenergiaalaseid tegevusi deklareerimata tuumamaterjaliga kolmes asukohas riigis.

IAEA on aastaid nõudnud Iraanilt nende leidude selgitamist, kuid pole saanud piisavat vastust. Lepingule alla kirjutanud Euroopa riigid – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa – on ähvardanud kasutada „tagasipöördumise” õigust ja kehtestada Iraanile uuesti oma sanktsioonid lepingu rikkumise eest.

Kolmapäeval toimunud vastuolulisel kohtumisel süüdistas Iraani saadik IAEA-s Reza Najafi eurooplasi kümme aasta vanuse lepingu rikkumises, mis tehniliselt on endiselt jõus, väites, et nad ei tühistanud kõiki oma sanktsioone algse lepingu sõlmimise ajal.

Kolmapäeval eraldi postituses ütles Araghchi, et „kahetsuse või diplomaatia hõlbustamise soovi näitamise asemel” õhutavad eurooplased „vastasseisu absurdse nõudmisega, et Iraani tuleb karistada oma õiguse kasutamise eest” lepingu alusel „reageerida vastaspoolte mittetäitmisele”. Kui IAEA juhid jätkavad plaaniga hääletada reedel toimuva nädalapikkuse kohtumise lõpus Iraani-vastase resolutsiooni üle, siis Araghchi sõnul reageerib Iraan „TUGEVALT. Süü lasub ainult ja TÄIELIKULT pahatahtlikel tegelastel, kes hävitavad omaenda usaldusväärsust”.