Mootorsaan libiseb kevadisest lörtsist mudasele pinnasteele. Selle ääres olev silt ütleb meile, et oleme jõudnud Barentsburgi. Kirillitsaga kirjapilt Баренцбург näitab, et kuigi me asume Norras, on see linn Venemaa kontrolli all.

On 9. mai, Venemaa võidupüha.

Linna kahe põhimaantee ristumiskohas seisab seltskond inimesi, kes kannavad kahte tüüpi lippe: vene triibulised ja erkpunased nõukogude omad. Venemaa näitab, kes tema arvates seda kohta kontrollib, vahendab Yle.

Teravmäed (Svalbard) on Norrale kuuluv saarterühm, mis asub  põhjapooluse ja Norra vahel, keset Põhja-Jäämerd.

Enamik saare elanikest elab Longyearbyenis, mida haldab Norra.

Teravmägedel on aga eristaatus, mistõttu on Venemaal saartel oma kaevanduslinn Barentsburg.

Pärast seda, kui Venemaa alustas suurpealetungi Ukrainas, pingestus olukord ka Teravmägedes.

Teravmägede staatus on määratud Teravmägede lepinguga. Tänavu möödub selle allkirjastamisest sada aastat.

Lepingu kohaselt on lisaks Norrale lubatud saartel äritegevusega tegeleda kõigil ülejäänud 44 allakirjutanud riigil. Seda õigust kasutab praegu vaid Venemaa, kes opereerib Barentsburgis söekaevandust.

Saarte sõjaline kasutamine on piiratud ja ka Norral ei tohi seal olla alalisi sõjaväebaase. Lepingu kohaselt ei tohi ala kasutada „sõjalistel eesmärkidel”.

Venemaa on seda reeglit viimastel aastatel testinud.

Venelased korraldasid 2023. aasta võidupühal Barentsburgis paraadi. Õhus sumises helikopter Mi-8 ja maastikuroheliseks riietatud juhid sõitsid mootorsaanidega teiste sõidukite taga.

Paraad tekitas muret Venemaa kavatsuste pärast. Seda peeti provokatsiooniks.

Soome Yle käis seal sel aastal asja uurimas.

Mootorsaanisõit Longyearbyenist üle lumiste nõlvade kestab paar tundi. Temperatuur kõigub nulli ümber ning lörtsises lumes on nõlvadest üles-alla sõitmine aeglane. Hommikupäike annab teed lörtsiohule.

Linna jõutakse keskpäeval, pidude ajal.

Seekord on võidupüha tähistamisele kogunenud mõned kümned inimesed. Muusika mängib ja kai ääres pakutakse süüa. Lisaks lippudele kannavad inimesed pilte lahingutes hukkunud sõduritest.

Silmab paistab üks kamuflaažimustriga roomikveok.

Kui pidu läbi saab, lähevad inimesed massiliselt mäe otsas asuvasse ühiselamusse ja kaovad selle sügavustesse. Paljud ütlevad teel tere, sest turistidega ollakse harjunud.

Õhkkond pole sõjakas, kuid osa inimesi kannab rinnas musta-oranži Püha Jüri ehk Georgi linti, mida peetakse Venemaa sõjategevuse toetamise märgiks. Silma torkab ka lippude hulk linnas.

Veel 2021. aasta sügisel, enne suurrünnakut, polnud Barentsburgis näha Vene ega Nõukogude lippu. Yle ajakirjanikud olid sel ajal linnas kliimamuutuste lugu tegemas.

Barentsburgis elab umbes kolmsada elanikku. Enamik on venelased ja töötavad linnas asuvas Venemaa kaevanduses. Varem moodustasid olulise osa töötajatest ukrainlased. Paljud neist lahkusid pärast sissetungi.

Arktika teemadest kirjutava väljaande Barents Observer info kohaselt on kaevandustöölisi survestatud Venemaa agressioonisõjast vaikima.

Venemaa tegevus Teravmägedel on muutunud ka muul viisil.

Venemaa on varasemast agressiivsem ja rahvuslikum, ütleb Teravmägede olukorraga kursis olev teadlane Katarina Tracz. Ta on Stockholmi mõttekojas Frivärld julgeolekupoliitika nõunik.

Vahe ajaga enne suurrünnakut on märkimisväärne. Tracz ütleb, et erinevad vahejuhtumid, mis rikuvad rahuaja norme, on märkimisväärselt sagenenud.

Nende hulka kuuluvad võidupüha paraad ning Venemaa ja Nõukogude lippude ilmumine erinevates kohtades, sealhulgas vanades kaevandusrajatistes väljaspool Barentsburgi.

Lisaks on olnud kaks kaablikatkestust. Vahetult enne sissetungi katkestati üks Longyearbyeni võrguühendusi hoidvatest merekaablitest. Selgus, et üle kaabli oli sõitnud puruks Vene laev.

Nüüd on USA presidendi Donald Trumpi kõned Gröönimaast ja tihedamatest suhetest Venemaa presidendi Vladimir Putiniga tekitanud uusi muresid. Asjaga kursis olevad inimesed on mõelnud, kas Trump ja Putin võiksid Arktika piirkonna omavahel ära jagada. Trump saaks Gröönimaa, mida ta ihaldas, Putin saaks Teravmäed.

Arktilist koostöö USA ja Venemaa vahel on pakkunud teiste hulgas Putini lähim nõunik.

Katarina Traczi sõnul suurendab Trumpi käitumine Taani suhtes pingeid, sõltumata sellest, kas presidendid sõlmivad kokkuleppe või mitte.

Kui Trump käitub liitlase suhtes ähvardavalt, mängib ta otse Moskva kasuks. See võib julgustada Venemaad Teravmägedes, ütleb Tracz.

Samal ajal kui Venemaa on tugevdanud oma kohalolekut Arktikas, on ta esitanud Norrale väljakutse Teravmägedes.

Detsembris süüdistas Venemaa Norrat ohtlikus provokatsioonis ja Teravmägede militariseerimise kavatsuses.

Märtsi keskel kutsuti Norra suursaadik Venemaal välja. Venemaa välisministeerium teatas, et Norra rikub kaitsevõimet tugevdades Teravmägede lepingut. Norra on süüdistused tagasi lükanud.

Longyearbyenis kutsub omavalitsusjuht Terje Aunevik vallamaja koridoris inimesi jalanõud jalast ära võtma. See on levinud ka paljudes Teravmägede avalikes kohtades.

Longyearbyen on väike, kuid rahvusvaheline linn. Seal on ligikaudu 2400 elanikku enam kui 50 riigist. Elanike voolavus on suur, kuna linnas on palju turismitöötajaid ja teadlasi.

Vastavalt Teravmägede kokkuleppele võib saartele kolida, kui suudad end ära elatada.

Auneviku sõnul on inimesed Longyearbyenis harjunud elama venelaste kõrval. Me teeme seda siiani, sõnab ta.

Ametlikult on elu siin nagu tavaliselt. Vaatamata venelaste asustusele kehtivad saartel Norra seadused, märgib ta.

Ka Aunevik kinnitab, et töine side Barentsburgi juhtkonnaga on endiselt olemas, kuid möönab, et kooselu pole päris sama. Venemaa testib piire ega käitu nagu varem.

Arutelud sõjalise kohaloleku üle toimuvad varasemast erinevas vaimus. Venemaa näib mõnikord ka siin Longyearbyenis reeglite piire testivat, ütleb ta.

Lisaks on muutus nähtav sümboolsetes asjades nagu lipud ja igapäevane kooselu. Aunevik räägib, et on käinud mitmel korral Barentsburgis koos venelastega võidupüha tähistamas.

Tollal tähendas see kultuuri, õhtusööke ja palju viina. „Tähistamine on praegu hoopis teistsugune,” ütleb ta.

Auneviki sõnul pole Longyearbyenis Venemaa pärast rohkem muret kui mujal Norras. Ta tunnistab, et Trump on oma käitumise ja kommentaaridega tõstatanud küsimuse Teravmägede kohast suurriikide Arktika võrrandis.

Tema arvates on olukord endiselt selge. Teravmägedes valitseb leping, millele on pühendunud ka Venemaa. Norra seevastu kaitseb nii Teravmägesid kui ka teisi oma alasid.

Venemaa sõda Ukrainas on näidanud, et riik ei austa rahvusvahelisi lepinguid. Miks ei oleks ta valmis rikkuma ka Teravmädege lepingut?

Aunevik möönab, et Venemaa käitumine õõnestab pika kooselu jooksul tekkinud usaldust.

Ei tasu olla naiivne, aga mingi side Barentsburgiga peab säilima, märgib ta.

Üks ühendus on juba katkenud. Norra reisifirmad on Barentsburgi reisid peaaegu täielikult peatanud. Varem olid Barentsburg ja teine ​​väike vene asula Pyramiden populaarsed sihtkohad kümnetele tuhandetele turistidele, kes igal aastal saari külastavad.

Longyearbyeni elanikud tegid ka päeva- või nädalavahetusreise Venemaa linnadesse. Barentsburgis sai minna välja sööma või ööbida hotellis.

Alates Venemaa sissetungist on nii turismifirmad kui ka kohalikud elanikud Barentsburgi boikoteerinud, sest sinna jäänud raha jõuab Venemaa riigikassasse.

Gümnaasiumi teise kursuse õpilane Tiril Hermansen selgitab, miks on ühenduse katkemine Vene linnaga noorte jaoks eriti kurvastav.

Hermansen ja tema klassiõde Tine Aasland on maailmapoliitikat oma igapäevaelus kogenud. Nad on pidanud muutma oma suhtumist naaberlinna, mis oli varem oluline osa elust.

Kuid kas nad kardavad elada nii lähedal Venemaa linnale, mille piiridel üldse ei patrullita? Hermansen ütleb, et hiljutised sündmused on talle mõnikord hirmu tekitanud.

Uudistes on palju räägitud, et Putinile Norra enam ei meeldi ja ta väidab, et Norra rikkus Teravmägede kokkulepet. See on kohati stressi tekitav, ütleb ta.

Mõnikord on hirmutav, sest Venemaa on võimas riik. Teravmäed on väike koht, kuid see asub olulises kohas, jätkab Tine Aasland.

Ilmselt seetõttu tahab Venemaa ka edaspidi Teravmägedesse jääda.

Saared asuvad strateegiliselt olulises kohas samamoodi nagu Trumpi ihaldatud Gröönimaa.

Lepingu järgi on Venemaal lubatud saartele jääda seni, kuni tal on seal majandustegevus. Turism pidi olema üks võimalus kokku kuivavate söemaardlate asendamiseks.

Teine võimalus on teadus. Nii Venemaa kui Hiina teevad Teravmägedes uuringuid ning riigid plaanivad koostööd tihendada. Samal ajal tugevdavad nad oma positsioone Arktikas.