Venemaa president Vladimir Putin on ehitanud oma riigi majanduse üles nii, et toetada pikka sõda Ukrainas.

Väljaanne Wall Street Journal (WSJ) teatab, et Venemaa majanduse sõltuvus sõjast on arenenud nii kaugele, et Putinil on väga raske leppida misiganes rahuga.

Neljandat aastat toimuva täiemahulise sissetungiga on sõjaväelaste värbamine laienenud ja armee on kasvanud koos relvade tootmisega.

USA president Donald Trump on püüdnud Putinit läbirääkimiste laua taha tuua, kuid Venemaa edusammud rindel on toonud kaasa selle, et Putin pole ettepanekutega nõustunud.

Väljaande andmetel on Venemaa viimase kuu jooksul vallutanud enam kui 258 ruutkilomeetrit territooriumi.

Sõjaline edasitung on andnud Venemaale manööverdamisruumi rahuläbirääkimiste edasilükkamiseks.

Kuigi Trump on sotsiaalmeedias väljendanud oma pettumust Putini suhtes, pole surve Venemaa presidenti oma tegusid muutma pannud.

Venemaa investeeringud sõtta väljenduvad selles, et kaitsetööstusest on saanud üks väheseid kasvavaid sektoreid Venemaa praeguses majanduses.

Mõttekoja Cepa teadur Aleksandr Koljandr ütles WSJ-le, et Venemaal on praegu peaaegu võimatu oma sõjalisi kulutusi vähendada.

On hädavajalik, et Venemaa jätkaks toetumist sõjatööstusele, sest sellest on saanud majanduskasvu mootor, märkis ta.

Relvaekspordist ei saa Venemaa oma majandusprobleemidele abi, sest on kaotanud sõja ajal märkimisväärse turuosa Aasias ja Aafrikas.

Tööstuseksperdid juhivad tähelepanu, et Venemaa kaitsetööstus ei tooda tehnoloogilisi uuendusi, millel oleks tsiviilrakendusi, erinevalt näiteks USA-st pärast Teist maailmasõda.

Võimalik rahu tooks suure probleemi ka Kremlile, sest rindel on sadu tuhandeid sõdureid.

Kardetakse, et sõdurite naasmine ajal, mil Venemaa majanduskasv aeglustub, toob ühiskonnas kaasa rahutused.

Sõduritele makstakse Venemaa standardite järgi väga kõrget palka. Teadur Volodõmõr Ištšenko sõnul oleks palgamaksete peatamine riskantne.

Riigil ei ole hea mõte relvastatud meestele pettumust valmistada, ütles ta.

Venemaal hakkab juba ilmnema inflatsioon ja süvenev tööjõu puudus, mis õõnestab nende piirkondade positsiooni, mis on seni sõjast tingitud majanduse taastumisest kasu saanud.

Vene sõjaline asjatundja Ruslan Puhhov juhib tähelepanu, et ilma sõjata oleks Kremlil raske oma praegust kaitse-eelarvet õigustada.

„Kuigi Putinit nimetatakse kurjaks autoritaarseks juhiks, on ta väga tundlik selle suhtes, mida inimesed arvavad ja tahavad,” ütles Puhhov.

Cepa teaduri Koljandrini sõnul tuleks Venemaa potentsiaalset üleminekut sõjamajandusest teha ettevaatlikult.

Kui hakkame rahalisi stiimuleid vähendama, peame olema väga ettevaatlikud. Selle karusselli jätkamisest on huvitatud nii palju inimesi, lisas ta.