Venemaa väed kogunevad väidetavalt üle piiri Ukraina „kindluslinna” alla – kas nad valmistuvad suurrünnakuks?

Pärast Ukraina vägede väljatõrjumist Kurskist, Venemaa piirkonnast, mille osi nad olid mitmeid kuid okupeerinud, on 50 000-meheline Vene vägi läinud üle piiri Harkivi alla, vahendab Sky News.

Analüütikute sõnul on Moskva vägede poolt kogu rindejoonel või osal sellest oodata rünnakut juba mõnda aega, kuid see pole veel täielikult realiseerunud.

Arvatakse, et Venemaal on „neljakuuline aken”, et Ukraina vägedest läbi murda, enne kui ilm hakkab pöörduma ja Nõukogude tankide kahanevad varud võivad lõppeda.

Ukraina kõrge sõjaväetegelase sõnul on Kremli väed kogunemas teisele poole piiri Kirde-Ukrainasse Harkivi lähedale.

„Vaenlane üritab tõmmata oma isikkoosseisu lahingukontakti joonele lähemale ja korraldada vähemalt mõningaid rünnakuid,” ütles 13. operatiivbrigaadi staabiülem Andri Pomahaibus sel nädalal.

„Üldiselt neil ei õnnestu,” lisas ta.

Sellegipoolest ütles ta, et „vaenlase aktiivseks rünnakuks on selge ettevalmistus käimas”.

Sky Newsi sõjaväeanalüütik Michael Clarke ütleb, et vägede koondumine tuleneb Venemaa operatsioonist, mille eesmärk oli tõrjuda Ukraina välja nende poolt okupeeritud Kurski oblasti taskust, mis ei asu Harkivist kaugel.

„Nüüd on neil Kursk tagasi, küsimus on järgmine: kas nad jätkavad?” märkis ta.

Mõned Venemaa kogenumad sõdurid – sealhulgas dessantvägede üksused – viidi Kurski kampaaniat tugevdama ja võivad endiselt olla sinna kogunenud vägede hulgas.

Professor Clarke lisab: „Kui nad on need üksused sinna jätnud, viitab see sellele, et nad tahavad, et nad juhiksid midagi muud.”

„Kui need üksused Pokrovski (Donetski oblast) alla tagasi pöörduvad, tähendab see, et nad ei kavatse Harkivi lähedal suurt strateegilist rünnakut korraldada,” lisab ta.

Professor Clarke ütleb, et Venemaa valmistub suureks rünnakuks piirilinnade Harkivi ja Sumõ lähedal.

See võib olla kas otsene rünnak mõne linna vastu – see on raske ülesanne, arvestades, kui hästi nad on kaitstud – või katse vallutada suur osa Ukraina 2022. aasta sügisel vabastatud piirkonnast.

Venemaa piirist vaid 30 kilomeetri kaugusel asuv Harkiv on Ukraina suuruselt teine ​​linn, kus enne 2022. aastat elas üle miljoni inimese.

Seda peetakse „kindluseks” ja pälvis 2022. aasta sissetungi alguskuudel vastupanu osutamise eest Ukraina kangelaselinna nimetuse.

Professor Clarke ei usu aga, et Venemaal on ressursse sel suvel Harkivis või Sumõs suureks rünnakuks, kuna Kreml otsustas hoopis rünnata mööda rindejooni laialdaselt.

„Ma arvan, et venelased kasutasid põhimõtteliselt ära need jõud, mida nad muidu oleks võinud strateegiliseks pealetungiks ära kasutada,” ütleb ta.

Tema sõnul sundis see omakorda Ukrainat oma reserve ära kasutama, et Venemaa rünnakutele vastu seista.

„Mõlemad pooled on selles käimasolevas kurnamissõjas ohverdanud võimaluse strateegiliseks pealetungiks,” sõnab ta.

Mõttekoja RUSI sõjaline asjatundja dr Jack Watling väidab, et Venemaa alustab tõenäoliselt oma pealetungi pehmelt, selle asemel et teha suurte mehhaniseeritud üksuste kiiret manöövrit.

„Venelastel puudub sellisel viisil tegutsemiseks väe kvaliteet,” ütleb ta.

Selle asemel näeb suvine rünnak tõenäoliselt „rünnakute arvu ja ulatuse pidevat suurenemist laienevas piirkonnas”, lisas ta. „Tõepoolest, on märke, et see protsess on juba alanud.”

Professor Clarke ütleb, et Venemaal on sel aastal Ukrainas läbimurde tegemiseks aega neli kuud.

„Ma arvan, et nad peavad teadma, et see on nende viimane koondumise aasta, enne kui nad jõuavad platoole,” lisab ta, viidates Venemaa probleemidele tankitootmisega.

Siiani on Venemaa kasutanud oma tohutuid Nõukogude ajast jäänud sõidukite varusid, vaid umbes 25 protsenti tema soomukitest pärineb uuest tootmisest.

Dr Watling nõustub: „Venemaa varud Nõukogude pärandi tankidest ja jalaväe lahingumasinatest kuni suurtükkideni saavad praegusest sügise keskpaigani otsa, nii et Venemaa võime kaotusi korvata sõltub täielikult sellest, mida ta suudab nullist toota.”

Ta lisas, et see muudab uute sanktsioonide väljavaate Euroopast ja võib-olla ka Ameerikast eriti oluliseks.