USA president ütles telefonivestluses Euroopa liidritega välja, et ta on veendunud selles, et Venemaa võidab sõja Ukrainas. See jahmatas Euroopa liidreid.

Olukorras, kus president Donald Trump taandub USA jõupingutustest lahingute lõpetamiseks, on Putini saadikud jätkanud maksimalistlike nõudmiste esitamist Ukrainale, et nad annaksid riigi ida- ja lõunaosas ära neli piirkonda, mida Kreml on nõudnud endale, kuid mida Venemaa okupeerib vaid osaliselt. Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas selle ultimaatumi tagasi, vahendab Bloomberg.

Vankuv diplomaatiline protsess tähendab, et Ukraina tulevik ja Euroopa laiem julgeolek kujunevad tõenäoliselt sündmustest lahinguväljal. Kuna Venemaa ja Ukraina väed on praegu ummikseisus, on kriitilise tähtsusega Kiievi ja tema liitlaste võime jätkata kaitseväele meeste ja relvade tarnimist, võib-olla ilma USA suurema toetuseta.

Bloombergi jälgitud andmed näitavad, et Venemaa sõjavägi on Ukraina territooriumile tunginud keskmiselt umbes 41 ruutkilomeetri ulatuses nädalas, mis on langenud keskmiselt 125 ruutkilomeetrilt augusti keskpaigast kuni eelmise aasta lõpuni.

Lahinguvälja olukord on selgelt vastuolus diplomaatilise muutusega Putini kasuks. Ta püüdis sel nädalal aega võita telefonikõnes Trumpiga, kes loobus relvarahu nõuetest ja sanktsioonidega ähvardamisest, tekitades Euroopas kartusi, et ta on eemaldumas kaua reklaamitud kohustusest saavutada kiire rahukokkulepe.

Järgnenud telefonikõnes Euroopa liidritega andis Trump märku, et on veendunud Venemaa võidus, korrates mitmeid Kremli jutupunkte, ütlesid jutuajamisega kursis olevad inimesed, kes keeldusid kommenteerimast läbirääkimisi suletud uste taga.

Lahinguvälja olukord näitab teistsugust pilti. Avalikud andmed näitavad, et Venemaa on alates jaanuarist hõivanud alla veerandi protsendi – 0,15% – Ukraina territooriumist. Donetski oblasti idaosa, kus on toimunud sõja ägedaimad lahingud ja mis on üle kümne aasta olnud osaliselt okupeeritud, ei ole endiselt Moskva täieliku kontrolli all.

Ent see ei näita kogu tõde. Sõda, mis on olnud takerdunud Ukraina külma talve tõttu, kipub suvekuudel intensiivistuma. Nagu kõik konfliktid, võib ka sõda suunduda ootamatutesse suundadesse, mida õhutavad lahinguväljast kaugel tehtud poliitilised otsused.

Kuid Venemaa praeguse edenemistempo juures ainuüksi Donetski oblastis, mis on Belgiast veidi väiksem piirkond, kuluks Bloombergi DeepState’i andmetel põhinevate arvutuste kohaselt selle täielikuks hõivamiseks mitu aastat. Seda ekstrapoleerides – puhtteoreetiliselt – võtaks kogu Ukraina okupeerimine tublisti üle sajandi.

„Putini arvamus, et ta suudab kõik neli piirkonda kiiresti – või isegi varsti – vallutada, ei ole üldse realistlik,” ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Venemaa ja Euraasia programmi vanemteadur Eric Ciaramella. Viidates Ukraina hästi arenenud kaitsemehhanismidele, ütles ta, et Venemaa „on saavutamas ainult kohalikke läbimurdeid”.

Ükski neist arvutustest ei näita aga Ukraina kasvavaid väljakutseid sõdurite puuduse, sõjast väsinud elanikkonna ja USA kahaneva toetusega Trumpi ajal.

Kuna sõda muutub suvekuudel ägedamaks, on Venemaa läbimurde potentsiaal rindel jätkuvalt Ukraina jaoks oht, isegi kui Moskva väed liiguvad edasi, tuues kaasa tohutuid inimohvreid.

Pokrovsk, Ukraina tugipunkt Donetski oblastis ja Venemaa praeguse sõjakäigu peamine sihtmärk, on suutnud vastu pidada, kuid Kiievi linna kaitse on muutunud üha nõrgemaks.

„Iga sõda jõuab murdepunktini, kus rinne hakkab kokku kukkuma,” ütles Vene erukindral ja Moskva kaitseanalüütik Jevgeni Bužinski. „See hetk tuleb, sest Ukraina probleemid on süsteemsed.”

Samal ajal kui Euroopa toetajad – eesotsas Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigiga – on mitmekordistanud lubadusi Ukrainat toetada, on Kiievi võimsaim liitlane kurssi muutmas, millel võivad olla tõsised tagajärjed USA relvadega varustamisele pärast suve.

Trump on korduvalt võtnud ette Zelenski – kõige nähtavamalt ovaalkabinetis –, avaldades samal ajal Putinile vähe survet, mida näitab loobumine ähvardusest kehtestada täiendavad sanktsioonid, kui Putin lükkab tagasi tingimusteta relvarahu.

Kommentaarid ennustasid kasvavat väsimust tema vahendaja rollis, suurendades väljavaadet, et kõnelused, mis on seni vähe vilja kandnud, taanduvad. Londoni Kuningliku Ühendatud Teenuste Instituudi maasõja vanemteadur Jack Watling ütles, et diplomaatiline taganemine mängib Putini kasuks.

„Venemaa ei saa operatsioone lõputult jätkata, kuid praegu arvab Moskva, et tema mõju Ukraina üle aja jooksul kasvab,” ütles Watling. „Ja kuna Trump on kindlalt andnud mõista, et ta taandub läbirääkimistest, on Venemaa sõjavägi oma operatsioone intensiivistamas.”

See on Kiievi jaoks väga murettekitav, sest ta usub, et tema liitlaste hulgas on ainult Washingtonil võim panna Putin sõda lõpetama. See on element, mis ulatub kaugemale Ukraina sõltuvusest USA sõjalisest abist, sealhulgas Patrioti õhutõrjesüsteemidest, Starlinki interneti-teenusest ja luureandmetest.

„Venemaa kardab Ameerikat – ja just Ameerika mõju võib päästa palju elusid, kui seda kasutatakse hoovana, et panna Putin sõja lõpetama,” ütles Zelenski sotsiaalmeedia Telegrami kanalis teisipäeval tavapärases õhtukõnes rahvale.

Sellegipoolest seisab Kreml Watlingi sõnul sõja jätkudes raskete valikute ees.

„Kuigi Venemaa suudab oma praeguse värbamisviisiga sõdida veel kaks hooaega, nõuavad edasised ründeoperatsioonid 2026. aastal tõenäoliselt täiendavat sundmobilisatsiooni, mis on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult keeruline,” ütles ta.

Kremli väed teevad edusamme ja „aeg mängib Venemaa kasuks,” ütles Moskva National Defense Magazine’i peatoimetaja Igor Korotšenko. Ükskõik, mis territoriaalsed edusammud Venemaa saavutab, „tugevdab objektiivselt tema positsioone läbirääkimistel”, ütles ta.