Pärast kuudepikkust kasvu edenevad Venemaa väed Ukraina lahinguväljadel sel aastal kõige kiiremas tempos. Nad pommitavad Ukraina linnu sõja suurimate drooni- ja raketirünnakutega. Nad on isegi avanud uue rinde Põhja-Ukrainas.

Kremli suvine pealetung näib olevat käimas, vahendab New York Times.

Sõjaväeanalüütikute sõnul on selge, et Vene väed alustasid sel kuul oma viimast kooskõlastatud katset läbimurde saavutamiseks, kuigi Moskva esindajad on alustanud esimestel otsestel rahukõnelustel Ukrainaga alates 2022. aastast.

Eelkõige pressivad Vene väed kurnamissõjaks kujunenud konflikti neljandal aastal allesjäänud Ukraina kontrolli all olevale territooriumile Donbassi idapoolses piirkonnas. Nad kasutasid talvist vaikust varustusreservide kogumiseks, lahinguvälja side parandamiseks ning ründedroonide taktika ja tehniliste võimete kohandamiseks, ütlesid sõjaväeanalüütikud.

Vaatamata mõningatele kohalikele edusammudele lahinguväljal, on Venemaa edusammud endiselt aeglased ja vähesed analüütikud loodavad, et Venemaa saavutab sel suvel otsustava võidu, mis kujundaks ümber sõja käigu.

Venemaa intensiivistunud pommitamiskampaania ja sagenevad tsiviilohvrid on juba geopoliitiliselt valusad. President Trump on lõpetanud Venemaa presidendi Vladimir Putini kiitmise ja ähvardanud USA uute Venemaa-vastaste sanktsioonidega. Ukraina süvendab oma liitu Euroopa suurte riikidega. Ja Ukraina avalikkus suhtub Venemaa rahuavaldustesse skeptilisemalt kui kunagi varem.

„Vladimir Putin ei saa aru, et kui see poleks mina, oleks Venemaaga juba juhtunud palju väga halbu asju ja ma mõtlen VÄGA HALBU,” ütles Trump teisipäeval sotsiaalmeedia postituses. „Ta mängib tulega!”

Kreml ei ole tüüpilisel moel pealetungi otseselt kommenteerinud ega selle algusest teatanud. Putin on lihtsalt öelnud, et Vene väed loovad Ukrainaga „puhvertsooni”, et kaitsta Vene tsiviilelanikke vaenlase rünnakute eest. Samuti on ta korrutanud oma mantrat, et sõda lõpeb alles siis, kui Venemaa kõrvaldab konflikti „juurpõhjused”, mis on lühisõna laiaulatuslikele nõudmistele, mida Ukraina ja tema liitlased näevad allutamisena.

Hoolimata mõlema poole suurtest kaotustest maapinnal edenedes kasutab Venemaa ka kombineeritud drooni- ja raketilööke, et ületada Ukraina õhutõrjet, kurnata kodanikke ja kurnata tööstusbaasi.

Venemaa kaitseministeerium on põhjendanud rünnakuid Ukraina linnade vastu kui vastureaktsiooni Ukraina piiratutele droonirünnakutele Venemaa linnadele, mis põhjustavad vähem tsiviilelanikest hukkunuid.

On ebaselge, millist rolli Kreml ootab algaval pealetungil laiemates keerukates diplomaatilistes manöövrites sõja lõpetamisel. Samuti pole selge, kas Trump täidab oma ähvardusi avaldada Putinile rohkem survet relvarahu saavutamiseks.

Mõned Lääne analüütikud väidavad, et Putin võib kasutada ründeoperatsioonideks kõige soodsamat kuiva ilma, et maksimeerida oma läbirääkimisjõudu, enne kui paneb rahukõnelustele sel aastal rohkem kaalu. Nad väidavad, et oleks ratsionaalne, kui Venemaa, kes on olnud lahinguväljal edukas suurema osa viimasest kahest aastast, kasutaks läbirääkimistel sõjalist survet hoovana.

„Venemaa on harjunud mõttega sõdida ja rääkida samal ajal,” ütles Washingtonis asuv julgeolekuuuringute organisatsiooni RAND Corporation Venemaale keskendunud vanempolitoloog Samuel Charap. Ta ütles, et pealetung näitab, et Venemaa ei soovi vastata Euroopa ja Ukraina üleskutsele relvarahu sõlmimiseks enne läbirääkimisi tema nõudmisi rahuldava rahulepingu sõlmimiseks.

Charap ei oota lähitulevikus diplomaatilist läbimurret, arvestades, kui kaugel need kaks osapoolt teineteisest on. Kuid tema sõnul ei välista praegune vägivalla tõus edusamme läbirääkimistel.

Sõdivad pooled püüavad sageli saada nii palju kui võimalik, enne kui relvad vaikivad, lisas Charap.

Kuid paljud teised analüütikud, aga ka Ukraina ja Euroopa Liidu valitsused väidavad, et rünnakute sagenemine tõestab, et Putin ei suhtu rahukõnelustesse tõsiselt, mis sel kuul Valge Maja survel esialgu Istanbulis uuesti algasid. Venemaa pealetung ei seisne nende sõnul läbirääkimiste mõjuvõimu saavutamises – see on sõja võitmine.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov tegi kolmapäeval ettepaneku korraldada 2. juunil Istanbulis uus läbirääkimiste voor. Ukraina kaitseminister Rustem Umerov vastas, et Kiiev on avatud uueks kohtumiseks, kuid soovib enne näha Kremli konkreetseid relvarahu ettepanekuid. Kiiev teatas, et on juba omapoolsed ettepanekud liitlastele esitanud.

„Diplomaatia ei saa pidevate rünnakute ajal õnnestuda,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval mõni tund pärast Venemaa sõja üht suurimat õhulööki.

Mõned opositsiooniga seotud Vene analüütikud väidavad, et tänavune pealetung võib anda tagasilöögi, mis on Putini sõjalise võimu kulminatsioon. Nad väidavad, et igasugune Venemaa edu võib haihtuda, kuna riigi sõjamasin tühjeneb hiljem sel aastal majandusliku surve ja kahanevate ressursside tõttu. Kuid Venemaa sõjavägi ja majandus on juba üle elanud mitmeid tagasilööke ja kokkuvarisemise prognoose.

Praegu on rünnakul Vene väed.

Sel kuul on nad rohkem kui kahekordistanud aprillis vallutatud ala, vallutades iga päev keskmiselt 14 ruutkilomeetrit, selgub Ukraina sõjajälgimise rühma Deepstate andmetest, mis on seotud riigi sõjaväega. Venemaa edeneb sel kuul kiireimas tempos alates novembrist, näitavad andmed.

Suurem osa hiljutistest edusammudest on Donetski oblastis, ühes kahest Donbassi piirkonnast, mis on Kremli territoriaalsete nõuete keskmes olnud ajalooliselt venekeelne piirkond. Sel kuul murdsid Vene sõjaväelased läbi kaitsepiiretest ümberpiiratud Ukraina linnade Pokrovski ja Toretski vahel, surudes põhja poole viimaste Ukraina kontrolli all olevate piirkondlike logistiliste sõlmpunktide suunas.

Rünnak näib olevat Venemaa kavandatud kampaania algus sel aastal ülejäänud Donetski oblasti vallutamiseks, ütles sõltumatu Venemaa uudisteväljaande Meduza sõjaline analüütik Dmitri Kuznets.

Vene väed saavutavad väiksemat edu ka Sumõ oblastis, mis asub Harkivist põhja pool. Nad jätkavad hoogu pärast enamiku Ukraina vägede tagasitõrjumist, mis eelmisel aastal okupeerisid osa Venemaa Kurski oblastist üle piiri Sumõst.

„On vastu võetud otsus luua piiride äärde vajalik turvapuhvertsoon,” ütles Putin eelmisel nädalal toimunud televisioonikohtumisel oma ministritele. „Meie relvajõud töötavad praegu selle ülesande kallal.”

Enamik sõjalisi analüütikuid usub, et Venemaal napib ressursse kogu Venemaaga piirneva Ukraina maa hõivamiseks. Kuid Sumõ sissetung on nende sõnul suutnud tuhandeid Ukraina sõdureid siduda, piirates Ukraina võimet tugevdada oma narmendavat kaitset Donbassis.

Näib, et Venemaa on ka oma droonide tootmist laiendanud ja tõhustanud. Eelmisel nädalal saatsid Vene väed kolme öö jooksul Ukraina linnade pihta sadu droone ja rakette, mis on sõja suurim tulv.

Väike, kuid märkimisväärne osa neist relvadest tungib õhutõrjesse ja põhjustab kahju nii tööstus- kui ka tsiviilhoonetele. Sõjaväeanalüütikud on seostanud selle suundumuse kombinatsiooniga Kiievi õhutõrje laskemoona kahanemisest, uuendustest Venemaa taktikas ja rünnakute tohutust ulatusest.

Eriti, nagu rõhutas Kuznets, on Venemaa suutnud uuendada mõne Iraani Shahedi drooni kodumaise mudeli mootoreid. Uus mootor võimaldab Venemaal Gerani nime all tuntud droonidel kanda suuremaid koormaid ja lennata kõrgemal, muutes nende allatulistamise või signaalide segamise raskemaks.

Näiteks ööl vastu 25. maid saatis Venemaa Ukraina õhujõudude teatel Kiievi suunas 367 drooni ja raketti. Õhujõudude teatel pääses kaitsest läbi 56, sealhulgas kõik üheksa sel õhtul välja lastud ballistilist raketti Iskander.

Ukraina ametnike sõnul sai rünnakus surma 12 tsiviilisikut. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon teatas tsiviilohvrite arvu suurenemisest Ukrainas juba enne selle kuu rekordilisi rünnakuid – aprillis hukkus üle 200 tsiviilisiku, mis on kõrgeim näitaja alates eelmise aasta septembrist.

Kuznets ütles, et Venemaa rünnakute eesmärk Ukraina linnadele oli vaenlase ressursside suunamine rindejoonelt ja kättemaks Ukraina rünnakute eest Venemaa linnadele. Tema sõnul on pealetungi laiem eesmärk veenda Ukraina avalikkust ja Kiievi lääneliitlasi, et Venemaa on valmis sõdima nii kaua, kui võiduks vaja.

Kas see seisukoht esindab Putini tegelikke kavatsusi või on pelgalt bluff, on teine ​​küsimus. Teisisõnu, rünnak võib olla lihtsalt järjekordne kaart pokkeris, mida Putin on mänginud Ukraina, USA ja Euroopaga, ütles Kuznets, strateegia, mis on pärast Trumpi ametisse naasmist muutunud üha ettearvamatumaks.

„Ta tahab siin ja praegu näidata, et on valmis aeglaselt edasi liikuma,” ütles Kuznets Putinile viidates. „Ja ta küsib vastastelt: kas olete nõus sama tegema?”