Vaid mõne aasta järel Rootsis on üle 10 000 Ukraina põgeniku nüüdseks alla kirjutanud petitsioonile, milles nõutakse, et neid ei saadetaks tagasi koju. Lisaks nõuavad nad, et lähedasi oleks lihtsam Rootsi tuua.

Põhjuseks on EL-i massirände direktiiv, mis võeti ajutise hädalahendusena kasutusele 2022. aasta märtsis ja mida on nüüd pikendatud 4. märtsini 2026.

Mis edasi saab, on endiselt ebaselge – see on asi, mille lahendamiseks soovib üks Ukraina lobiorganisatsioon nüüd Rootsi valitsust survestada.

„Meie, ukrainlased, ei palu ainult kaitset, vaid pakume vastutasuks oma pühendumust, teadmisi ja tööd,” kirjutab organisatsiooni „RefugeeHope UA&SE” esinaine Khrystyna Hevchuk väljaandes Dagens Nyheter.

Nõuete hulgas on alaliste või pikaajaliste elamislubade võimalus ilma riigist lahkumata, staatuse muutmise reeglite leevendamine töö- või üliõpilasviisa vastu ning lihtsam perekondade taasühendamine – isegi Rootsis vastloodud peredele.

Nõudmiste nimekirja taga olevad valitsusvälised organisatsioonid soovivad ka, et massilise ümberasustamise direktiivi alusel kulutatud aeg arvestataks tulevastes protsessides seadusliku elamise alla ning et kaotataks erinevused isikukoodide eraldamisel ukrainlaste erinevate rühmade vahel.

Pöördumises rõhutatakse, et paljud Ukraina pagulased töötavad praegu, maksavad makse ja käivad Rootsi koolides ning seetõttu oleks tagasipöördumine „teine ​​kodu kaotamine”.

„Rootsist on saanud meie teine ​​kodu. Nüüd palume Rootsi poliitikutelt: ärgem seda kodu enam kaotagem,” kirjutab Khrystyna Hevchuk.

Rootsi valitsus pole nõudmisi veel kommenteerinud ega pikaajalist lahendust esitanud. Samal ajal on mitmed EL-i riigid, sealhulgas Saksamaa ja Tšehhi juba asunud sisse viima muudatusi, mis võimaldavad ukrainlastel kauemaks jääda – midagi, mida valitsusvälised organisatsioonid tahavad nüüd näha ka Rootsis.