Soome üks tagaotsitumaid majanduskurjategijaid Arto Autio elab Valgevene pealinnas Minskis laia elu, vaatamata sellele, et Interpol ja Europol teda taga otsivad.

Autio käsutuses on kaks korterit, üks Minski kesklinna lähedal ja teine ​​äärelinnas. Korterid on Autio valgevenelannast naise nimel, kuid Yle andmetel on ta neis aega veetnud. Sotsiaalmeediast leitud piltide põhjal on Autio kasutanud luksusautosid, nimelt Ferrarit ja Bentleyt.

Autio on asutanud ka Valgevenes kinnisvarafirma, kuigi selle tegevus on raamatupidamise aastaaruande järgi tagasihoidlik.

Yle uuriv toimetus on koos Valgevene uuriva ajakirjanduse veebilehe ja Balti kolleegidega uurinud Autio käekäiku.

Yle on varem teatanud, et Autio on üle kümne miljoni euro oma Lätis olevast varast tütrele üle kandnud.

Autio on üks peamisi kahtlusaluseid Soome Noortefondiga seotud hiiglaslikus kriminaalasjas. Teda pole Soomes saadud kriminaalsüüdistuste eest vastutama panna. Politsei ei ole püüdnud Autiole ega tema tütrele välismaal kuuluvat vara arestida.

Noortefondi endiste juhtide ja mitme ärimehe kriminaaluurimine algas ligi kümmekond aastat tagasi. Teiste kahtlusaluste osas on asja kohtus juba käsitletud ning näiteks fondi juhtidele Perttu Nousiainenile ja Aki Haarole määrati pikad vanglakaristused.

Haaro kaebas oma karistuse edasi ringkonnakohtusse.

Soomes uurivad juhtumit Helsingi politsei ja keskkriminaalpolitsei. Yle uuriva toimetuse info kohaselt mõjutas eeluurimise algatamist Eesti prokuratuuri poolt Soomele edastatud materjal.

Mitmed kuriteod olid seotud Noortefondi poolt Tallinnas tehtud kinnisvaratehingute ja nendega seoses makstud altkäemaksuga. Soome ärimees Arto Autio elas väidetavate kuritegude toimumise ajal Eestis ja oli Noortefondi võtmetegija.

Yle sai Eesti väljaandelt Eesti Ekspress kätte Eesti riigiprokuratuuri dokumendi. Riigiprokurör Jürgen Hüva kritiseerib selles erakordse jõuga oma Soome kolleege.

Hüva allkirjastatud dokumendis seisab, et Eesti hinnangul ei suutnud Soome võimud lubadustest hoolimata uurida mõnda Arto Autio kahtlustatavat kuritegu.

Riigiprokurör Jürgen Hüva kommenteeris asja Yle-le e-posti teel.

Tema sõnul on koostöö Soome ja Eesti ametiasutuste vahel üldiselt sujuv ja kiire. Autio puhul see aga nii ei olnud.

Eesti riigiprokuratuur algatas kriminaaluurimise 2018. aastal pärast Eesti ettevõttelt kaebuse saamist. Kaebuses toodud teave andis piisava aluse maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu kriminaaluurimise algatamiseks, ütleb Hüva.

Eesti võimudele laekus info, et Autio tegemisi uurib ka Soome politsei. Eestlased andsid muu hulgas Autio kahtlustatava rahapesu uurimise üle Soomele.

Kaks aastat pärast üleandmist teatasid Soome võimud, et ei kavatse uurimist jätkata ja tagastasid dokumendid Eestile. Soome kolleegid põhjendasid oma otsust ressursipuudusega ja sellega, et nende enda uurimine oli juba niigi väga mahukas, märgib Hüva.

Hüva sõnul raskendas kaheaastane venimine uurimist Eestis. Soome argumendid rahapesujuhtumi uurimiseta jätmiseks tekitavad hämmingut ka Eesti prokuröris.

Leiame, et Soome ametivõimude otsus ei võtnud piisavalt arvesse asjaolu, et kahju on saanud ka Eesti ettevõte, mis kuulus täielikult Soome ettevõttele, märgib ta.

Sel põhjusel oli Eesti ettevõtte uurimisest väljajätmine üllatav otsus, seda enam, et kahtlustatavad kuriteod panid toime soomlased ja nendega olid seotud Soome ettevõtted, lisab ta.

Hüva sõnul muutis Soome otsus eestlaste jaoks Autio tegevuse uurimise keerulisemaks ning osa kahtlustatavaid kuritegusid aegus. Möödunud aastal otsustas Eesti prokuratuur Autio näiteks rahapesus vastutusele võtta.

Selliseid vigu tuleb ette, aga kõige tähtsam on, et me neid tunnistame, neist õpime ja edaspidi väldiksime, kirjutab Hüva.

Autiole on aga Soomes esitatud süüdistus näiteks omastamisele kaasaaitamises, äritegevuses altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ja raamatupidamiskuritegudele kaasaaitamises. Süüdistused puudutavad Noortefondi poolt eelkõige Eestis tehtud kinnisvaratehinguid ja nendega seoses makstud altkäemaksu.

Autio mõisteti Eestis süüdi ka maksupettuses ja relva ebaseaduslikus omamises juhtumis, mille uurimine oli kohalike võimude ülesanne.

Soome riigiprokuratuuri hinnangul on Autio puhul toimunud „kahetsusväärne viga”. Soome võimud on Eestile teatanud, et Autio juhtumi uurimine on üle antud Lõuna-Soome prokuratuuri.

Riigiprokuratuuri hinnangul on eestlased sellest aru saanud nii, et Soome hakkab uurima kõiki kahtlustatavaid kuritegusid, millele Eesti võimud on viidanud.

Sellest [üleandmisest] on teatatud Eesti riigiprokuratuurile, kes sai ekslikult aru, et juhtumit oli otsustatud menetleda Soomes, kui selles etapis anti see lahendamiseks üle piirkondlikult pädevale prokurörile. Riigiprokurör on pärast vea selgitamist 28. märtsil 2022 Eesti ees selle pärast vabandanud, ütleb riigiprokurör Tuuli Eerolainen e-posti teel.

Eerolaineni sõnul tekitasid probleeme ka eestikeelsed dokumendid, mille alusel prokurör ei suutnud juhtumit lahendada. Probleem on lahendatud, küsides Eestist tõlkeid. Sellest hoolimata otsustas Soome prokurör 2022. aastal, et ei võta kõne all olevaid kuriteokahtlustusi menetlusse.

Soome prokurörid põhjendavad oma otsust sellega, et kahtlustatavad kuriteod pandi toime Eestis. Eesti prokuröri sõnul olid kahtlustatavad kuriteod aga seotud Soome inimeste ja ettevõtetega.

Yle uuriv toimetus on uurinud Autio tegevust Valgevenes koos Valgevene uuriva ajakirjanduse veebisaidiga Belarusian Investigative Center (BIC).

Autiol on Valgevenega tihedad sidemed olnud pikka aega. BIC-i andmetel ületas ta aastatel 2012–2021 Valgevene piiri koguni kaheksakümmend korda.

2020.aastal abiellus Arto Autio valgevenelannaga, kes on praegu 29-aastane.

Soome riiklik kriminaalpolitsei on Europoli ja Interpoli kaudu väljastanud Autio tagaotsimisteate.

Kuigi Valgevenel on vähe rahvusvahelist juriidilist koostööd Soome ja teiste Lääne-Euroopa riikidega, pole suhted nendega täielikult katkenud.

Rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpoli abiga võidakse Autio Valgevenes põhimõtteliselt vahistada. Selleks oleks head võimalused, kuna Soome politsei eeluurimismaterjalist selgub näiteks Autio kodune aadress Minskis.

KRP ütleb, et Autio kättesaamiseks on kasutatud „mitut politsei käsutuses olevat meetodit”, kuid taktikalistel põhjustel meetodeid täpsemalt ei avalikustata.

Kui Autiot Soomes kohtu ette ei tooda, võib kriminaalsüüdistus lähiaastatel aeguda. Soome riiklik kriminaalpolitsei ja eriasjade prokurör Elina Karvo tunnistavad, et selline oht on olemas.

Autiot ootab ka Soomes üle 30 miljoni euro suurune solidaarkahju hüvitamise nõue.

Yle Autioga kommentaari saamiseks ühendust ei saanud.