Lappeenranta lennuväljal on lennuradadest eemal kaks punast mitme antenniga putkat.

Seade saadab lennujaamale lähenevatele lennukitele täpse asukohateabe, võimaldades neil ohutult maanduda lennurajale, vahendab Yle.

Seda meetodit ei saa GPS-i segamine häirida, ütles Lappeenranta lennujaama tegevjuht Jukka Himanen.

Tänu lennujaama instrumentaallähenemissüsteemile ILS ei ole Lappeenrantas GPS-häirete tõttu ühtegi liinilendu tühistatud. Selle asemel on tulnud uutele pilootidele mõeldud õppelennud kolida teistesse kohtadesse.

Lappeenranta lennujaam plaanib aga tänavu uuendada 1970. aastatel kasutusele võetud ILS-süsteemi. Uue seadme edastatav signaal on tugevam kui praegune, võimaldades lennukitel seda kasutada ka kaugemalt.

Nordic Regional Airlines ehk Norra lendab iga päev mitmesse Soome lennujaama.

Norra piloodid ütlevad, et GPS-i häireid esineb peaaegu igal lennul. Lennukite süsteemid tuvastavad häired ja saavad automaatselt lülituda satelliidipõhiselt navigatsioonilt muudele meetoditele.

„Meil on nüüd peaaegu kõigis lennujaamades olemas varukorraldus, mis võimaldab meil maanduda ka GPS-i häirete korral,” ütleb Nordic Regional Airlines’i lennuoperatsioonide juht Timo Riski.

Enne Ukraina sõda kasutasid Soome siselendude lennukid peamiselt satelliidipõhist navigatsioonisüsteemi. Kui GPS-signaal on puudu, ei saa saa lennuk lennuväljale maanduda.

Kuna GPS-i häired on suurenenud, on kasutusele võetud traditsioonilised navigatsioonisüsteemid. Paljud lennujaamad on kasutusele võtnud radariteenuse, mis võimaldab lennujuhtidel pakkuda pilootidele navigatsiooniabi.

Varem on radarit kasutatud peamiselt sõjaväelennuväljadel ja Soome regionaalses lennujuhtimises.

Alates aprillist on Joensuu lennujuhtimises töötav lennujuht saanud radari abil juhtida lennuväljale lähenevat lendu. Seda kasutatakse seni, kuni GPS-signaal taastub või lennuk saab ühenduda lennujaama navigatsioonisüsteemidega.

Sarnased seadmed on sel kevadel kasutusele võetud ka Kemi–Tornio ja Kokkola–Pietarsaari lennujaamades. Radariteenus on nüüd kasutusel peaaegu kõigis Finavia lennujaamades, kus töötab lennujuht.

Lennujuht ütleb piloodile suunad, kuhu lennuk peab lendama ja millisel kõrgusel laskuda. Need aitavad lennukil leida ILS-i signaali, võimaldades lennukil ohutult maanduda, ütleb Fintraffic Lennonvarmistus Oy juht Tapio Nurmela.

Nurmela vastutab siseriikliku võrgu lennujaamade lennujuhtimistoimingute eest.

Lappeenranta ja Kouvola Utti lennujaamades radariteenust esialgu pakkuda ei saa, kuna piirkonnas puudub vajalik radar.

Varustuskindlust parandaks see, kui saaksime kaasaegsed aeronavigatsiooniteenused, ütleb Lappeenranta lennujaama tegevjuht Jukka Himanen.

Lennujuhtimise eest vastutava Fintrafficu andmetel nõuab radari hankimine lennujaama omanikult investeeringuid.

Oleme teenusepakkuja ning teenusetaseme muutmise ja taristuehituse nõudmised on lennujaamade enda otsus ja nõuavad investeeringuid, ütleb Tapio Nurmela.

Soome transpordi- ja sideamet Traficom on saanud esimesel poolaastal iga kuu veidi üle 100 lennuliiklusega seotud häireteate.

Varem oli registreeritud juhtumite arv suurem, kuid enam iga juhtumi kohta aruannet ei esitada, sest juhtumid on nii tavalised.

EL-i eesmärk on lähiaastatel üle minna peamiselt satelliidipõhisele navigatsioonile, kuid GPS-i häirete tõttu tuleb plaanid tõenäoliselt edasi lükata.

Seetõttu hoitakse põhiliselt 1970. aastatest pärit süsteeme esialgu üleval ja töökorras.

Suurem osa lennujaama tehnikast kuulub Finaviale ja Soome kaitseväele. Üleminekuplaan on edasi lükatud, et saaksime teatud lennujaamades osutada aeronavigatsiooniteenust traditsioonilise varustusega, ütleb Tapio Nurmela.