Soome jälgib tähelepanelikult Venemaa sõjalist ehitust ja planeerimist oma idapiiri taga.
Enne sissetungi Ukrainasse teatas Venemaa, et suurendab sõdurite arvu ja tugevdab oma garnisone Venemaa loodepiirkondades. Töö on praegu käimas, vahendab Yle.
Venemaa vägede ümbergrupeerumist on mõjutanud ka Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga.
Viimastel nädalatel on mitmed rahvusvahelised meediaväljaanded satelliidipiltide põhjal teatanud Venemaa võimu kasvust. Muudatustest on teatanud Yle, viimati jaanuaris.
Soome kaitseväe strateegiaülem Sami Nurmi ütleb, et meediapiltides pole üllatusi olnud.
Kui Ukraina kriis ühel hetkel läbi saab, paigutab Venemaa oma väed Soome lähistele, sest paljud neist on sealt Ukrainasse saadetud. Rajatised peavad selleks valmis olema.
Hinnangu põhjal on see järjepidev protsess. Asi pole massehituses, märgib ta.
Eri riikide luureteenistused on hinnanud, et Venemaal võib tekkida soov NATO kaitset testida või isegi NATO riike rünnata.
Soome kaitsevägi näeb asjas mitmeid ajalisi dimensioone.
Piiratud jõudude koondamine võib juhtuda väga kiiresti. Venemaal on selleks võime; seda nähti Ukrainas, kui sõda algas, räägib Nurmi.
Venemaa taastumine Ukrainast ja vägede paigutamine võtab traditsioonilistel vägedel aastaid. Moderniseerimine võtab veelgi kauem aega, ütleb Nurmi.
Viimati hindas Venemaa võimekust avalikult Taani sõjaväeluure. Selle kohaselt võiks Venemaa rünnata oma naabrit pool aastat pärast sõja lõppu Ukrainas, tervet Läänemere piirkonda kahe aasta pärast ning oleks võimeline viie aasta pärast Euroopas laiemalt sõdima, kui Euroopa kaitset ei tugevdata.
Euroopa Liit hindas kevadel, et Euroopa peab olema valmis end kaitsma viie aasta jooksul.
Täpse ajaprognoosi andmine on keeruline. Küll aga nõustub Nurmi hindama ajakava, millal oleks Venemaa võimalikuks rünnakuks võimeline.
Erinevad allikad on avalikult rääkinud kolmest kuni viiest aastast. See on ilmselt midagi sellist. Kuid meie jaoks on oluline jälgida tähelepanelikult arenguid, uuendada oma hinnanguid ja tegutseda vastavalt olukorrale, sõnab ta.
Olukord pole aga eriti kriitiline.
Oleme olnud Venemaa naabrid sadu aastaid. Oleme õppinud sellega elama, märgib ta.
Olukord Ukrainas ja sellest tulenev julgeolekuolukorra halvenemine valmistab Nurmi sõnul aga Soomele suurt muret. Soome on Nurmi hinnangul kaitsekulutusi suurendades reageerinud nii, nagu olukord nõuab.
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.