Venemaa praegust olukorda tajutakse Läänes paljuski Venemaa presidendi süüna. Kui Putin lahkub, kas Venemaal on parem tulevik ja Ukrainas rahu?

Läänes on pikka aega spekuleeritud selle üle, mis saab siis, kui Venemaa president Vladimir Putin lahkub. Sõda ei lõpe, isegi kui Putini võimuaeg läbi saab, ütleb Soome asjatundja MTV uudistele.

„Kui Putin praegu bussi alla jääb, siis sõda ei lõpe,” ütleb Soome välispoliitika instituudi programmijuht Arkady Moshes.

Moshes ise tunnistab, et kuulus varem nende teadlaste leeri, kes uskusid Putini lahkumisega suuri muutusi. Nüüd aga pole ta sellega enam nõus.

Näiteks Joseph Stalini surm 1953. aastal oli Nõukogude Liidu süsteemi reformimise verstapost. Toonane olukord oli Moshesi sõnul aga hoopis teistsugune kui praegusel Venemaal, sest tol ajal oli kommunistlik partei, millel oli tõeline võim ja partei aluseks olnud ideoloogia.

Nüüd on võim Venemaal koondunud julgeolekuteenistustele ja see kehastub president Putinis.

Kui Putin ühel või teisel viisil presidendi ametist lahkub, usub Moshes, et Venemaa julgeolekuteenistused võistlevad võimu pärast ja lõpuks, olles leidnud ühise keele, valivad uue presidendi.

See uus president ei oleks nagu Putin, kuid ta oleks samuti autokraatlik. Inimene, kes tuleb pärast Putinit, võib olla isegi hullem ja autoritaarsem kui Putin, usub Moshes.

Vaatamata arvukatele puudustele on Putinil kasulik elukogemus.

Putinit on juhina kujundanud teistsugune elukogemus, olles elanud välismaal ja suhelnud Lääne-Saksamaa ärimeestega, seega mõistab ta liitlaste tähtsust. Ta pidi ka Peterburi abilinnapeana õppima Läänega ümberkäimist.

Moshesi arvates ei lõpe Ukraina sõda Putini lahkumisega, sest üldine suhtumine Venemaa sõtta on endiselt passiivne ja pärast nii märkimisväärseid ohvreid tahetakse sõjast reaalset kasu saada. Venemaa on kaotanud sadu tuhandeid sõdureid sõjas hukkunute ja haavatutena, lisaks kandnud märkimisväärseid materiaalseid kaotusi.

Praegusel hetkel oleks venelastele väga raske põhjendada, miks nad üldse sõtta läksid. Venemaa pole suutnud vallutada Ukrainat, kehtestada Kiievis venemeelset valitsust ega isegi vallutada territooriume, mille Moskva oli riigi põhiseaduses kuulutanud endale kuuluvaks.

Putin pidi juba oma ametiaja jooksul lõpetama ühe sõja, Tšetšeenia sõja 2009. aastal, ja see läks maksma.

Kui palju Tšetšeenia sõda vene rahvale maksma läks? Palju. Putin ei suutnud tšetšeeni vastupanu hävitada, mistõttu ta ostis kogu piirkonna. Tal pole aga raha ega võimalust kogu Ukrainat ära osta, arutleb Moshes.

Putin on Ukrainas kolm korda läbi kukkunud.

‘Esimene läbikukkumine oli 2004. aasta oranž revolutsioon, kui Putin soovis Ukraina presidendiks Viktor Janukovitšit, kuid see ebaõnnestus, kui võimule tuli opositsioonikandidaat Viktor Juštšenko.

Teine läbikukkumine oli Ukraina revolutsiooniga 2014. aastal, kui venemeelne Janukovõtš kukutati.

Kolmas ebaõnnestumine on seotud sõja alustamisega Ukrainas. Moshes leiab, et Putinil ei olnud piisavalt teavet, enne kui ta 2014. aasta veebruaris Ukrainasse täiemahulise sissetungi algatas.

Moshesi sõnul uskus Putin ilmselt tõesti, et Ukrainas toimuval „sõjalisel operatsioonil” on vastas naised ja lapsed, kes loobivad lilli Vene sõdurite ehk „vabastajate” jalge ette.

Putinil pole oma presidendiaja jooksul palju ebaõnnestumisi olnud. Kuid ta on Ukrainaga kõvasti komistanud ja seetõttu januneb Putin kättemaksu järele. Ukraina sõda on muutunud Putini isiklikuks missiooniks, ütles Moshes.