See, mis oli mõeldud sõja eest põgenevate ukrainlaste hädaabinõuna, paneb nüüd proovile EL-i õiguse piire, kusjuures Brüssel valmistub järgmiseks sammuks.

Brüssel kaalub võimalikke järgmisi samme ukrainlasi kaitsva õigusliku raamistiku – ajutise kaitse direktiivi (TPD) – osas, ettepanekuga oodatakse juuni alguseni, vahendab Euractiv.

Kui EL 2022. aasta märtsis TPD käivitas, oli see ajutine lahendus: kohene kollektiivne kaitse inimestele, kes põgenevad Venemaa sõja eest Ukrainas.

Algselt arvati, et direktiiv lubab ainult kahte pikendamist, piirates kaitset kolme aastaga kuni 2025. aasta märtsini. Hiljem pikendas komisjon seda 2026. aasta märtsini, võttes kasutusele leebema tõlgenduse.

Nüüd, suletud uste taga, levivad jutud „väljapääsustrateegiatest”, ütles üks EL-i diplomaat, viidates muutuvale geopoliitilisele maastikule.

Euractiv on aru saanud, et kavas on üheaastane pikendamine, millega võib kaasneda liikmesriikide mitteseadusandlik avaldus, milles kirjeldatakse kaitse järkjärgulist kaotamist.

Liikmesriigid võivad seda teemat käsitleda juba 12.–13. juunil justiits-siseasjade nõukogu istungil, kus nad peaksid seda teemat arutama.

Enamik liikmesriike toetab uuendamist, kuid eksperdid hoiatavad, et edasiseks pikendamiseks on jäänud vähe õiguslikku ruumi.

„Oleme viimase pikendusega juba õhukesel jääl,” ütles Rahvusvahelise Migratsioonipoliitika Arenduskeskuse poliitika vanemnõunik Martin Wagner. „Direktiivi otsene lugemine tähendab, et kolme aastaga on see läbi.”

Kuid kuna seda ei juhtunud, on vaja „tõelist arutelu alternatiivide ja ajutisest kaitsest ühel või teisel viisil väljumise üle”, lisas Wagner.

Ilma selge kõrvalekaldumiseta võib TPD tagasilöögi anda, ütles teine ​​EL-i diplomaat. „Kui me ei paku võimalust kaitsest lahkumiseks, riskime riikliku varjupaigasüsteemi üle jõu käimisega, täpselt see, mida TPD pidi ära hoidma.”

EL peab nüüd välja töötama strateegia ajutiselt kaitselt üleminekuks nii neile, kes soovivad jääda, kui ka neile, kes soovivad tagasi pöörduda, ütles Wagner.

„Komisjon ja nõukogu peavad saama mingisugused juhised, et aidata liikmesriikidel seda muutust juhtida.”

Üks stsenaarium võib olla ka kaitse ulatuse kitsendamine. See võib tähendada Ukrainasse püsivalt naasnud inimeste välistamist kuude pärast skeemi uuesti sisenemisest või uute saabujate blokeerimist kehtivate reeglite alusel.

Teine võimalus on lihtsalt mitte midagi teha, kuid see on riskantne ja eksperdid hoiatavad, et see võib olla kallis. „Vaatasime, kui palju TPD-st kasusaajaid praegu EL-is on, ja seejärel, mida see tähendaks, kui neist 25% või 50% jääks,” lisas ta.

Kui võrrelda seda sellega, kui palju taotlusi saavad liikmesriigid reaalselt menetleda ja kui palju lubasid aastas väljastada, oleks „koormus uskumatu”, ütles Wagner.

Ta ütles, et mõnel juhul on need numbrid „mitu korda suuremad, millega riigid tavaliselt kokku puutuvad”.

Teiseks alternatiiviks on uue õigusakti loomine, kuigi seda peetakse ebatõenäoliseks.

Idee käis kõigepealt välja Hollandi endine minister ja komisjoni Ukraina erinõunik Lodewijk Asscher, kes pakkus välja niinimetatud „ülesehitusloa”. See oleks andnud ajutise elamisloa kuni 10 aastaks.

Igal võimalusel, olgu see siis kohaldamisala kitsendamine või uue instrumendi kasutuselevõtt, siduv või mittesiduv, kaasnevad oma komplikatsioonid. „See ei saa olema lihtne,” ütles Wagner.

„Lõpuks peame küsima: mis saab pärast ajutist kaitset? Sellest ei saa kuidagi mööda.”