Tehtaankatu 1B (Vene saatkonna aadress Helsingis) peauksed avati kell 17. Saatkonna töötajad kontrollisid ukse juures iga saabuja isikut.

Kutsutud külalised tõusid trepist üles Venemaa saatkonna teisele korrusele. Suursaadik Pavel Kuznetsov tervitas iga külalist käepigistusega, vahendab Helsingin Sanomat.

Peole minejate järjekord oli pikk – seal oli juba sama õhkkond, mis vanasti idasuhete ajal.

Oli 9. mai 2025. Saatkonnas tähistati võidupüha. Täpselt 80 aastat tagasi alistasid Nõukogude Liidu ja tema lääneliitlaste väed Teises maailmasõjas natsi-Saksamaa.

Väljaande Helsingin Sanomat andmetel oli vastuvõtul sadu soomlasi.

See on hämmastav, sest riiklikud suhted Soome ja Venemaa vahel on täielikult külmunud alates 2022. aasta veebruarist, mil Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist agressioonisõda.

Venemaa on juba kolm aastat pommitanud, röövinud ja vägistanud ukrainlasi, röövinud lapsi, piinanud sõjavange, ähvardanud ülejäänud Euroopat ja pidanud propagandasõda Soome vastu.

Ometi paljud soomlased läksid.

Tasub neilt küsida, miks.

Venemaa saatkond teatas väljaandele Helsingin Sanomat e-posti teel, et kohal oli ligikaudu 400 külalist. Saatkond keeldub nende kohta midagi ütlemast, välja arvatud see, et seal oli diplomaate 25 riigist.

Väljaande Helsingin Sanomat andmetel olid lisaks ametlikele Venemaa esindajatele kohal Soome Venemaa sõbrad, Soome venelased ja mõned suursaadik Kuznetsovi kauaaegsed sõbrad.

Üks Tehtaankatu külalistest oli Helsingi ettevõtja Jauri Varvikko. Ta juhib enda asutatud väikest kirjastust.

Varvikko on huvitav tegelane, sest ta sai 1990. aastate alguses hariduse mainekas MGIMO-s, Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis.

Varvikko ütleb, et oli Tehtaankatu vastuvõtul konkreetselt „MGIMO vilistlasena” ehk siis instituudi endise tudengina.

„Saatkond oli rahvast täis, aga poliitikuid ei paistnud. Rahvast oli sadu, sama rahvamass nagu varem,” räägib Varvikko.

„See oli lihtsalt kokteilipidu, poliitilisi kõnesid seal ei peetud.”

Varvikko ütleb, et on kolm aastat Tehtaankatu pidusid vältinud. Nüüd aga otsustas ta osaleda. See on huvitav – Venemaa peab endiselt Ukrainas oma hävitavat agressioonisõda.

„No see oli natuke provokatsioon,” ütleb Varvikko. „Mulle ei meeldinud, et te [HS] ka Kimmo Kiljunenist kolmeleheküljelise artikli kirjutasite.”

Parlamendisaadik Kiljunenist oli lekkinud video, milles ta kutsus üles avama idapiiri ja süüdistas Soome meediat Venemaa hübriidmõjule kaasa aitamises. Ta oli sunnitud parlamendi välisasjade komisjoni esimehe kohalt tagasi astuma.

Varvikkot ärritas lugu, milles Helsingin Sanomat teatas Kiljuneni ulatuslikest sidemetest Venemaa äri esindajatega.

Soome-Vene sõprusringkondades on olnud palju elevust alates kevadest 2022. Väga konkreetselt kajastus see Tehtaankatu külaliste nimekirjas.

Kuuldavasti saatis Venemaa saatkond kutse ainult Kallio-Vallila Vene seltsile ja ühendusele Naapuriseura. Nende hulgas on kokku mitusada soomlast.

Need on omavahel tihedalt seotud rühmitused, keda ühendab tugev Kremli-meelne meeleolu ja lääne kriitika. Mõlemad rühmitused usuvad üldiselt, et Ukraina sõja algpõhjused peituvad Lääne, NATO ja Ukraina varasemates tegudes ning ohus, mida need Venemaale kujutavad.

See-eest Soome-Vene seltsile kutseid ei saadetud. Selts mõistis hukka Venemaa rünnaku 2022. aasta kevadel, misjärel teatas Venemaa, et katkestab sidemed seltsiga.

Väljaande Helsingin Sanomat andmetel otsustas Soome-Vene seltsi juhatus oma aprillikuu koosolekul eralduda Kallio-Vallila filiaalist. Selts pole osaliselt pooleli jäänud asja veel avalikuks teinud. Jutt oli konkreetselt sellest, et filiaal ei ole järginud seltsi reegleid ja praegust poliitikat Venemaa suhtes.

Kallio-Vallila filiaali aktivistid on mures, et selts mõistab nende venemeelsed meeleolud hukka. Sellest hoolimata käis Tehtaankatu vastuvõtul ka Soome-Vene seltsi aseesimees Juhani Leppä.

Leppä rõhutab, et oli peol eraisikuna, kes tunneb suursaadik Kuznetsovi isiklikult hästi, mitte Soome-Vene seltsi aseesimehena.

Leppä on endine Turu linnapea, kes kohtus Vladimir Putiniga 1990. aastate alguses, kui Putin oli Peterburis abilinnapeana, kes vastutas suhete eest sõpruslinnadega.

Leppä on suursaadik Kuznetsoviga kauaaegne kalasõber.

„Ma arvan, et Venemaa on teinud valesti ja rikkunud rahvusvahelist õigust, aga ma tunnen suursaadikut ligi 30 aastat. Huvitav oli näha, mis seal nüüd toimub,” räägib Leppä.

Ta ütleb, et teadis, et kui ta sinna läheb, öeldakse selle kohta midagi. Kodus oli ka ütlemist.

Leppä ja Kuznetsov vestlesid peol.

„Ta ütles: „Kas pole tore näha siin nii palju meie sõpru?” Kuznetsov oli väga tore võõrustaja ja hoolitses selle eest, et toit oleks hea ja kõik korras.”

Ainus, mis Leppät vastuvõtul üllatas, oli see, kui palju rahvast kohal oli.

Ja kui rõõmus õhkkond oli, ütleb ta.

Ametlik Soome hoiab Tehtaankatuga suurt distantsi. Teadaolevalt ei viibinud Tehtaankatu vastuvõtul ainsatki praegust rahvasaadikut ega kõrget ametnikku – rääkimata riigi juhtkonnast.

Koos Kremliga tähistajad on marginaalne seltskond, kuigi nende seas on mitmeid prominentsetel kohtadel olnud soomlasi, nagu Soome endine suursaadik Venemaal Heikki Talvitie ja viimaste aastakümnete vastuoluline ärimees Peter Fryckman.

Fryckman on Soome-Korea seltsi esimees. Selts arendab suhteid Soome ja Põhja-Korea diktatuuri vahel. Fryckman on ka Kallio-Vallila Vene seltsi ja teise Kremli-meelse ühenduse, Naapuriseura ühenduse liige.

Fryckman sai kutse Tehtaankatu pidustusele, kuid kahjuks ei saanud osaleda, kuna viibis samal päeval Pohjanmaal matustel.

Fryckman peab telefonis pooletunnise jutluse Soome suhete kahetsusväärsest olukorrast idaga ning NATO, Lääne ja Ukraina süüst. Ta ütleb, et tunneb Venemaa suursaadikut Kuznetsovi pikalt ja kirjeldab teda järgmiselt:

„Ta on suurepärane inimene: rahulik, kena ja õiglane.”

Tehtaankatu vastuvõtul oli kohal veteranajakirjanik Leena Hietanen. Ta on väga aktiivne tegelane Soome-Vene sõprusringkondades.

Ta ei häbenenud rääkida, mis ta asjast arvab.

„Moskvas on võitjad ja Brüsselis kaotajad,” ütleb Hietanen.

„Meid huvitas peamiselt see, kui kaua kestab Ursula Führer-bunker, see Kolmanda Reichi hävitamise taaslavastus, lisab ta.

Ursula all peab ta silmas Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit. Führer-bunker viitab Berliini punkrile, kus Adolf Hitler elas oma viimaseid elupäevi.

Hietanen usub, et EL ja Ukraina esindavad Euroopa kaasaegset fašismi ja militarismi.

„Nüüd julgeti selles NATO okupeeritud Soomes kapist välja tulla,” rõõmustab Hietanen.

Ta hindas, et vastuvõtu külalised olid üle pika aja taas vabad. Õhkkond oli lausa ülev.

Mis teie arvates selle põhjustab?

„No muidugi see, et inimesed saavad aru, et Venemaa võidab ja Lääs kaotab selle,” ütleb Hietanen.

„Ukraina fašistlik farss peab lõppema.”

Pole vähimatki ebaselgust, milline osapooltest on sõjas agressorriik.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) andis Venemaa poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale vahistamismääruse kahtlustatavates sõjakuritegudes. ÜRO Peaassamblee on Venemaa agressioonisõja korduvalt hukka mõistnud.

Ometi on Tehtaankatul taas sagimine ja vahuvein pulbitseb.

Kallio-Vallila Vene seltsi esinaine ja aastakümneid Nõukogude Liitu ja Venemaale reise juhtinud turismiettevõtja Jaana Niinikorpi ütleb, et „õhkkond oli haripunktis”.

Tehtaankatu kutse võttis vastu ka aimekirjanik Mauno Saari, Naapuriseura üks asutajatest. Tema arvates peaks Soome esimene samm olema idapiiri avamine Venemaaga ja siis vaadata, mis saab.

Pärast seda peaksid soomlased Saari sõnul „sõnaraamatust otsima sõna diplomaatia”.

Ja nii hakata rakendama diplomaatiat idas?

„Jah,” ütleb Saari.

Tõeline püsikülaline sellistel vastuvõttudel on Jaakko „Jakke” Laakso, endine Taisto partei liige, kes töötas Vasakpartei saadikuna aastatel 1991–2011. Ta on enda sõnul alates 1970. aastast iga kord Tehtaankatu vastuvõttudel käinud.

Laakso sõnul oli Tehtaankatul mitu endist Soome poliitikut „kõigist suurematest parlamendierakondadest”. Laakso pakub siiski, et tegemist oli peamiselt endiste poliitikutega.

Kätlemisjärjekorras vahetas Laakso paar sõna suursaadik Kuznetsoviga, kuid järjekord oli pikk ja korralik vestlus võimatu.

„Õnnitlesin teda II maailmasõjas fašismi üle saavutatud võidu aastapäeva puhul,” ütleb Laakso.

Ta ei taha Ukraina sõja osas seisukohta võtta, kuid nendib, et Soome suhted idaga vajavad praegu „samasugust julgust, mida Paasikivi ja Kekkonen omal ajal esindasid”.

Paasikivi-Kekkoneni liin viitas riigivõimu tihedale ja allutatud suhtele Nõukogude Liidu tippjuhtkonnaga 1940. aastate lõpust 1980. aastate alguseni.

Tehtaankatu pidulaud oli nagu alati täidetud vene hõrgutistega: šašlõkk, lõhe, pannkoogid ja kalamari. Kõrvallaual oli viin, kust sai endale kallata.

Ühes saatkonna ruumis laulis seltskond eakaid vene daame suupilli saatel rahvalaule.

Kutsutud külaliste hulgas oli ka kaks endist põlissoomlaste erakonna liiget, kes on vahepeal hüpanud radikaalselt rahvuslikku Vabaduse liitu: Olli Kotro Helsingist ja Tatu Tyni Raaseporist.

Kotro töötas 2020. aastate alguses veel Laura Huhtasaare assistendina Euroopa Parlamendis Brüsselis. Kotro on huvitav tegelane selle poolest, et käis 2010. aastate alguses Kavakul, välisministeeriumi diplomaatilisel koolitusel.

Miks Kotro Tehtaankatule läks?

Idapoliitika on katki, halvasti katki. Põhjuseks on Soome ja Lääs, kes katkestasid sidemed ja kehtestasid Venemaale sanktsioonid.

„Usun, et soomlased astuvad siin ikka sammu tagasi, et saavutada Venemaaga normaalsed toimivad suhted,” ütleb Kotro.

Kotro on Naapuriseura liige. Pidu avaldas talle muljet. Kotro pääses suursaadiku juurde käepigistuse ajal.

„Vahetati paar sõbralikku sõna,” ütleb ta.

„Toimus pidulik vastuvõtt, nagu ikka. Kohal oli suursaadik, kõrgeimad diplomaadid ja sõjaväeatašeed. Kõlas sõjaväemuusika ja oli väga helde puhvet,” räägib Kotro.

Eraldi mainib ta ka seda, et kõrvale asetatud viinalaual oli Russki Standarti viin.

„See on hea.”

Elukutseline mustkunstnik Tyni oli Tehtaankadul esimest korda eelmise, 2024. aasta detsembris, kui saatkond korraldas Naapuriseura liikmetele minijõulupeo.

Nüüd pääses ta ka võidupüha vastuvõtule.

„Oli soe, hea, konstruktiivne vaim. Olukord on väga kahetsusväärne, kuid on püütud teha nii, et see ei mõjutaks soomlaste ja venelaste suhteid,” ütleb Tyni.

Tyni on veel viimaseid päevi Raasepori linnavolinik, kuna langes kevadistel valimistel volikogust välja. Kuni 2022. aasta oktoobrini kuulus ta põlissoomlaste erakonda, kuid tugevate venemeelsete meeleolude tõttu heideti ta erakonnast välja.

Mis toob teid Tehtaankatule keset Venemaa agressioonisõda?

„Me ei tohiks sekkuda suurriikide konflikti. See ei ole meie sõda,” ütleb Tyni.

Ta rõhutab, kuidas USA on sekkunud Ida-Euroopasse kõige kahjulikumatel viisidel alates 1950. aastatest. Nii et kas Venemaal oli õigus seetõttu Ukrainat rünnata?

„Ma ei räägi õigustamisest, vaid sellest, kuidas asjad lähevad,” ütleb Tyni.

Tyni on kindel, et Ukraina kaotab sõja. Tyni nõuab ka Soome vanade suhete kiiret taastamist idaga. Tema sõnul tabasid Venemaa-vastased sanktsioonid vaid „meid ennast”.

„Teeme oma riigist saare. See on täiesti arusaamatu.”

Vastuvõtt Tehtaankatul kestis ligi kaks tundi. Pärast seda valgusid külalised suurest saatkonnahoonest välja.

Osa Soome peokülalisi suundus Ullanlinna restoranidesse, kuna õhtu oli veel noor ja anekdoote jagus veel.

Tehtaankatult puudusid aga kolm Soome Kremli-meelse grupi eriti silmapaistvat tegelast: õigussotsioloogia ja kriminoloogia dotsent Johan Bäckman, Uue MV-lehe peatoimetaja Janus Putkonen ja endine rahvasaadik Ano Turtiainen.

Võidupühal jagas Bäckman sotsiaalmeedias videoid, milles harjutas võidupüha tähistamise puhul ühe vene orkestriga laule. Noorena mängis Bäckman 1980. ja 1990. aastate vahetusel mõnda aega isegi Soome Raadio sümfooniaorkestris.

Bäckman viibis võidupühal oletatavasti kas Moskvas või Peterburis.

Janus Putkonen aga tähistas võidupüha oma praeguses kodulinnas Luhanskis, selgub tema sotsiaalmeedia uudistest.

Ta on elanud mitu aastat Ukrainale kuuluvas Donbassis, mis on alates 2014. aasta kevadest Vene invasiooniarmee poolt okupeeritud.

Endine põlissoomlaste erakonna ja grupi Võim kuulub rahvale parlamendisaadik Ano Turtiainen tähistas võidupüha, jagades oma YouTube’i kanalis Venemaa otseülekannet Moskva sõjaväeparaadist.

Turtiainen kirjeldas 80 aastat tagasi Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa vägede üle kui „õiglase võitluse ja ohverduste ajastut”.

Ta oli sellest liigutatud.