NATO peasekretär Mark Rutte vastas eile esmaspäeval 26. mail USA parlamendisaadikute küsimustele ja avalikustas samal ajal esimest korda avalikkusele NATO 5-protsendilise kaitsekulutuste eesmärgi.

Eeldan, et Haagis lepime kokku suuremas kaitsekulutuste eesmärgis, kokku 5 protsenti, ütles Rutte.

Vabandust, ma poleks tohtinud seda mainida, aga vähemalt ma ütlesin seda praegu, naeris NATO peasekretär NATO Parlamentaarse Assamblee küsimuste ja vastuste rubriigis esinedes.

USA president Donald Trump on juba pikka aega nõudnud NATO riikidelt kaitsekulutuste tõstmist 5 protsendini SKT-st ning nüüd kinnitas ka NATO peasekretär, et see seatakse seda alliansi eesmärgiks juunis toimuval NATO tippkohtumisel, vahendab Iltalehti.

NATO allikad on varem Kauppalehtile öelnud, et viie protsendi kaitsekulutuste eesmärk on kaheosaline: 3,5 protsenti kulub otsesteks kaitsekuludeks ja 1,5 protsenti kaitsega seotud kulutusteks, näiteks sõjalise mobiilsuse parandamiseks ja kaitsetööstuse tugevdamiseks.

Rutte keeldus esmaspäeval kinnitamast, kui suured saavad olema NATO otsesed kaitsekulutused.

Vähemalt üle kolme protsendi, ütles ta.

NATO peasekretäri sõnul põhineb see enam kui kolme protsendiline otsene kaitsekulu alliansi tulemuslikkuse eesmärkidel, mis otsustatakse 5. juunil NATO kaitseministrite kohtumisel.

Rutte sõnul on NATO liikmesriigid juba pühendunud alliansi tulemuslikkuse eesmärkidele. Nende hulka kuuluvad muu hulgas mobiilsete maavägede, kaugmaarakettide, õhutõrjesüsteemide tugevdamine ja logistika parandamine.

Ja muidugi laskemoon, laskemoon, laskemoon meie varude täiendamiseks, ütles Rutte.

NATO riikidel on viieprotsendilise kaitsekulutuste eesmärgi saavutamiseks palju teha, sest suveks saavutab 32 NATO riigist vaid 23 senise kaitsekulutuste eesmärgi, mis on kaks protsenti SKT-st.

NATO Parlamentaarsel Assambleel osalenud Soome parlamendisaadik ja endine kaitseminister Mikko Savola uuris Ruttelt USA-s, mida kavatseb NATO teha alliansi idaserva tugevdamiseks.

Rutte tõdes, et NATO riigid peavad tegema rohkem tagamaks, et alliansi idaserva kaitsma mõeldud eelpaigutatud maaväed (FLF) oleks täielikult varustatud ja mehitatud.

NATO-l on peagi üheksas idapiiri riigis eelpaigutatud maaväed, peagi saab sellised väed ka Soome. NATO otsustas selle aasta alguses paigutada Põhja-Soome rahvusvahelise pataljonisuuruse väe.

FLF-i vägede ülesanne on tegutseda heidutusvahendina ja vajadusel kiiresti reageerida.

Rutte tuletas meelde, et NATO idaserva tugevdab ka kolme Balti riigi ja Poola võetud kohustus suurendada kaitsekulutusi „5 protsendi lähedale või rohkemgi”.

Need on suured kaitsekulutused, millest räägitakse. „See tähendab, et nendes riikides on meil kasutusvalmis väed,” ütles Rutte.

NATO peasekretär rõhutas alliansi strateegiliste plaanide elluviimise võime tähtsust Venemaa ohule reageerimisel.

Kui Putin peaks tegema midagi rumalat, näiteks ründama mõnda NATO territooriumi osa, peab ta mõistma, et meie reaktsioon on laastav, sõnas ta.

Rutte sõnul nõuab laastav vastureaktsioon, et NATO suudab ellu viia kõik plaanid ja varuplaanid, mis tal on.