Värskete satelliidipiltide kohaselt on Venemaa väed tugevdanud baase ja ehitanud sõjalist infrastruktuuri Soome ja Eesti piiri lähedal, mis võib paljastada nende strateegia Ukraina sõja järel toimuvaks.

NATO ametnike kinnitatud kujutised näitavad rida rea ​​järel uusi telke; uued laod, kus saab hoida sõjaväesõidukeid; hävituslennukite varjendite renoveerimine; ja pidev ehitustegevus kopteribaasis, mis oli enamasti kasutuseta ja võsastunud, vahendab New York Times.

Seni tunduvad need sammud olevat suurema ja pikemaajalise laienemise algusjärgud ja NATO ametnike sõnul pole see midagi sellist, nagu kogunemine piki Ukraina piiri enne Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal. Praegu on Venemaa hõivatud Ukraina sõjaga ja piiril on väga vähe sõdureid ning soomlased väidavad, et oht pole veel käes.

Kuid Soome on üks NATO uusimaid liikmesriike, kes liitus sellega kaks aastat tagasi, ja need sammud peegeldavad kahtlemata Moskva enda ettekujutust ohust: see 1400-kilomeetrine piir on nüüd Lääne alliansi pikim kontaktjoon Venemaaga. Sõjaväeanalüütikud ennustavad, et sellest võib saada kuum koht, eriti kui suur osa sellest asub üha enam vaidlusi tekitava polaarjoone lähedal.

Ameerika ja Soome väed korraldasid selles piirkonnas hiljuti keeruka arktilise sõjamängu, kus metsas jooksid sajad sõdurid ja soomlased varjasid end murdmaasuuskadel puude vahel. Arvatav vaenlane? Venemaa.

Soome kaitseametnikud ennustavad, et Türgis arenevate rahupüüdluste ühe eesmärgi, Ukraina sõja intensiivse faasi lõppedes paigutab Venemaa Soome piirile ümber tuhandeid sõdureid.

Soomlased arvavad, et neil on aega viis aastat, enne kui Venemaa suudab oma väed ähvardavale tasemele koondada. Kuid nad on kindlad, et see juhtub ja nendega silmitsi seisvate Vene vägede arv kolmekordistub.

„Me räägime nii palju suuremast vägede tasemest,” ütles Soome kaitseväe luurejuht brigaadikindral Pekka Turunen.

Moskva vaatenurgast peavad venelased tugevdama oma kaitset, et kaitsta end NATO laienemise eest, mis on alati olnud valus teema. Balti riigid olid esimesed endise Nõukogude Liidu liikmed, kes ühinesid NATO-ga, viies Venemaa suured piirilõigud vastu NATO piiri. Väljavaade, et Ukraina, veelgi suurem endine liiduvabariik eeskuju järgib, oli Moskvale nii ähvardav, et sellest sai põlvkondade jooksul kõige laastavama maasõja põhjus.

„Vene sõjavägi on läbi teinud märkimisväärse vägede laienemise,” ütles Washingtonis asuva Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Michael Kofman. „Pärast sõda on maavägede maht tõenäoliselt suurem kui enne 2022. aastat. Sõjaväeringkondade kavandatud ümberstruktureerimist vaadates tundub selge, et nad seavad prioriteediks NATO piiri ääres olevad piirkonnad.”

NATO ametnikud nõustuvad.

Üks NATO kõrge ametnik ütles, et kui Ukraina sõda lõppeb, paigutab Venemaa oma väed üha kaugemale põhja poole.

Venemaa usub, et Arktika ja juurdepääs Arktikale on suurriigi staatuse võti, ütles anonüümsust soovinud ametnik, et arutada tundlikku teemat.

Satelliidipiltide järgi pöördusid Vene helikopterid polaarjoonel asuva sadamalinna Murmanski lähedal asuvasse baasi pärast seda, kui neid polnud seal olnud kaks aastakümmet.

Kuna Ukraina droonid sihivad lennuvälju üle kogu Venemaa, on Venemaa väejuhatus liigutanud varad põhja poole, et levialast välja pääseda. See on viinud nad NATO territooriumile palju lähemale.

Olenja õhuväebaasis, samuti Arktikas ja vähem kui 150 kilomeetri kaugusel Soome piirist, nähti satelliidipiltide järgi hiljuti kümneid Venemaa sõjalennukeid. Hiljutine tegevus hõlmab enam kui sadat uut telki, mis ilmusid umbes aasta tagasi Kamenkasse, Venemaa baasi, mis asub Soomest vähem kui 60 kilomeetri kaugusel.

„Nad laiendavad oma brigaade diviisideks, mis tähendab, et meie piiride lähedal asuvad üksused kasvavad oluliselt – tuhandete võrra,” ütles Põhja- ja Ukraina sõjalisi arenguid analüüsiva Soome organisatsiooni Black Bird Group analüütik Emil Kastehelmi.

Kastehelmi, kes analüüsis kümneid hiljutisi pilte ajalehele New York Times ütles, et järgmised paar aastat võivad Soome piiril kaasa tuua suuri muutusi, olenevalt sellest, kuidas ja millal Ukraina sõda lõpeb.

Alakurtis, mis on samuti Soome lähedal, ja veidi kaugemal Petroskois on venelastel uued hooned, kuhu mahub vähemalt kümneid sõidukeid. Aktiivsus on kasvanud ka mujal. Eestist umbes 130 kilomeetri kaugusel asuvasse baasi ilmusid hiljuti samuti uued telgid ja sõjatehnika.

Soomlastel on vana väljend: Venemaa pole kunagi nii tugev kui paistab, ega kunagi nii nõrk kui välja paistab. Nii et Soome kaitseliidrid on sellega vägede ülesehitamisel arvestanud.

„Sõjalise jõu suurendamine meie lähialadel toimub pärast lahingute vaibumist Ukrainas,” ütles Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika direktor Janne Kuusela.

Kui kaua see aega võtab, ta ei tea.

Kuid ta lisas: „See on see, milleks me peame valmis olema.”