Ukraina sõjas Vene vägede poolel võidelnud Põhja-Korea sõdurid ei olnud uurivale ajakirjandusele spetsialiseerunud veebisaidi The Insider andmetel nii „erivägede tasemel”, nagu on avalikult esitatud.

Raporti kohaselt on Põhja-Korea sõdurid Kurski oblastis rindelahingutes tegutsenud Esimese ja Teise maailmasõja aegset taktikat kasutades, rünnates massiliste inimlainetena vaenlase poole.

The Insider kirjeldab oma raportis põhjakorealasi kui 20. sajandi alguse sõdadest pärit ajarändureid, kes edenesid tihedate jalaväeformatsioonidena mööda avatud maastikku vaenlase poole.

Soome Iltalehti on põhjakorealaste kasutatud taktikast varemgi kirjutanud. Sõjandusekspert Emil Kastehelmi näitas Iltalehti olukorrastuudios läbi vaadatud videos, kuidas Põhja-Korea väed tormasid vaenlase poole.

Seda videot vaadates on näha, et siin ründab võib-olla umbes kompanii suurune salk, hindas Kastehelmi toona.

Venemaa ja Põhja-Korea eitasid pikka aega Põhja-Korea sõdurite osalemist Kurski lahingus. Aprilli lõpus tunnistas Venemaa relvajõudude juhataja Valeri Gerassimov esimest korda, et põhjakorealased on võidelnud Venemaa vägede koosseisus.

Alates 2024. aasta oktoobrist ringlenud kuulujutuveski kulmineerus Venemaa presidendi Vladimir Putini kiitusega, milles ta tänas Põhja-Korea sõdureid nende tegude eest.

Vene rahvas ei unusta kunagi [Põhja]-Korea erivägede kangelaslikkust. Me austame alati neid Korea kangelasi, kes andsid oma elu Venemaa ja meie ühise vabaduse eest, just nagu Venemaa võitluskaaslased, kiideti Kremli avalduses.

Mai alguses peetud võidupüha tähistamisel nähti Putinit isegi Põhja-Korea kindralstaabi ülema asetäitjat kolonel Kim Yong Boki kallistamas.

Venemaa autoritaarne liider meenutas Põhja-Korea sõdureid ka ühes hilisemas kõnes, kiites neid „julguse, kangelaslikkuse ja professionaalsuse eest”.

Soome president Aleksander Stubb kritiseeris Venemaad juba 2024. aasta oktoobris „paariariigi” abi otsimise eest maailmapoliitikas.

Kas enam hullemaks saab minna? küsis Stubb eelmise aasta oktoobris antud videointervjuus uudisteagentuurile Reuters.

Põhja-Korea kaotuste kohta Ukraina sõjas on antud mitmeid erinevaid hinnanguid, kuid need kõik on sünge lugemine.

Lõuna-Korea luureteenistuse andmetel läks sõtta 15 000 sõdurit ja kaotati 4700 sõdurit. 600 neist surid.

NATO hinnangul saatis Põhja-Korea eelmisel aastal Vene vägesid abistama kokku 11 000 sõdurit. Kaitseliidu andmeil hukkus neist kuni 1500 ja vigastada sai 3500.

The Insideri andmetel on suured kaotused tingitud väeosade ülemate kasutatud aegunud taktikast. Vene sõjaväekoolitaja sõnul oli kõige keerulisem panna neid loobuma mastaapsest pealetungitaktikast.

Nad tahtsid rünnata stiilselt, kasutades mitte ainult rühmi, vaid ka terveid kompaniisid. Aga kui nad päris võitlusse jõudsid, mõistsid nad kiiresti, et sellega nad kaugele ei jõua, ütles koolitaja.

Põhjakorealased on aga saanud ka üllatavaid kiidusõnu. USA meediaväljaandega CNN rääkinud Ukraina sõdurid väidavad, et nad pigem lasid end granaadiga õhku, kui et end vangi andsid.

Nad on väga väledad, jooksevad ja liiguvad väga kiiresti. Neid on raske tabada, eriti drooniga, ütles USA väljaandele hüüdnime Amur kandev kompaniiülem.

Amuri sõnul kasutati Põhja-Korea sõdureid ilmselt ka Ukraina droonide „söödana”. Taktikas juhib üks sõdur drooni tähelepanu, lubades teistel sõduritel selle alla tulistada.

Minu üksus suutis ühe päevatööga [tappa] 30 vaenlase sõdurit, visates neile granaate. Nad ei teadnud, mida teha, ütles Amur.