Kui tuulepargid aina suurenevad ja kasvavad, on üha enam tähelepanu hakanud köitma tüütu nähtus: pargid võivad üksteiselt tuult varastada.

Tuulepargid toodavad energiat, mida nad võtavad õhust. Energia ammutamise tulemusena tuule kiirus väheneb, selgitab Hollandi uuringufirma Whiffle teadur Peter Baas Briti ringhäälingule BBC.

Whiffle on spetsialiseerunud ilma ennustamisele ja taastuvenergiale.

Iga tuuliku taga on tuul nõrgem kui selle ees. Sama kehtib kogu tuulepargi kohta, tuulepargi taga on tuul nõrgem kui selle ees. See „vanavee nähtus” võib allatuult ulatuda kuni kümnete kilomeetriteni, ütleb Baas.

Nähtus mõjutab eriti avamere tuuleparke, mis võivad olla väga suured. Kui tuulikud on ka tihedalt koos, võib nähtus Baasi sõnul tuult pidurdada kuni saja kilomeetri kaugusele tuulepargi taga.

Kui allavett on veel mõni tuulepark, võib nähtus, mida nimetatakse „tuulevarguseks”, vähendada ka tagapool asuva tuulepargi energiatootmist kümme protsenti või rohkem.

Nähtust on tuntud juba pikka aega, kuid see on muutunud aktuaalseks, kuna tuuleparkide arv ja suurus kasvab jätkuvalt. BBC andmetel on tuuleparkide firmade vahel juba alanud vaidlused „tuulevarguse” üle.

Vaidluste lahendamiseks ei ole veel reegleid ega protseduure. Nüüd on vaidlusi tekkinud Suurbritannia ranniku lähedal Põhjamerel tegutsevatel ettevõtetel, kuid need võivad tekkida ka erinevate riikide vetes tegutsevate ettevõtete jaoks.

Lisaks Põhjamerele loodetakse ehitada veel palju tuulikuid ka Läänemerre. Kui tuulevarguste vaidluste lahendamise kord ja regulatsioonid puuduvad, võivad ees oodata keerulised kohtuasjad. Need võivad omakorda vähendada entusiasmi tuuleenergiasse investeerida, hoiatab asja uurinud Norra jurist Eirik Finserås.

Soomes on meretuuleparkide ehitamine seni olnud suhteliselt väike ja „tuulevargus” pole aktuaalseks teemaks muutunud.

Nähtus on tuntud ja seda on rahvusvaheliselt palju uuritud. Soome meretuuleparkide puhul pole teema veel aktuaalne, sest meil pole veel meretuuleparke, välja arvatud Tahkoluoto tuulikud, ütles Soome Taastuvenergia Assotsiatsiooni, endise Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Anni Mikkonen väljaandele Ilta-Sanomat.

Ka hea ja hoolikas projekti planeerimine ning elektrijaamade paigutus arvestab seda ühe investeeringut suunava tegurina, ütleb ta.

Ametivõimude vaatenurgast on küsimus eelkõige tuuleelektri ettevõtete endi asukoha- ja tasuvusarvutustes ning seetõttu pole regulatsioon vajalik olnud, ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnanõunik Sanna Jylhä.

Ametiasutuste roll selles küsimuses on peamiselt seotud planeerimise ja keskkonnamõjudega.

Tuulevarguse fenomeni asemel on Soomes praegu aktuaalsed nn tuulevõtualade eest makstavad kompensatsioonid. Need on maaomanikele tuuleparkide paigutamise eest makstavad hüvitised.