Ettevaatust: Soomes korjatud kimp lilli võib maksma minna 100 000 eurot

Kaitsealused liigid saavad Soomes uued hinnasildid.

Kalleim imetaja on arktiline rebane, kelle rahaline väärtus tõuseb seniselt 7400 eurolt 17 656 euroni. Ka toore mageveepärlikarbi hind tõuseb peaaegu kolmekordseks. Varem arvestati ühe toore karbi väärtuseks 589 eurot. Edaspidi on hind 1495 eurot, vahendab Yle.

Esmakordselt määrati rahaline väärtus ka taimedele ja sammaldele, samas kui varem hinnati ainult loomi. Kõige väärtuslikum on sooorhidee, mis maksab üle 6462 euro.

Väärtused on üksikute taimede kohta. Näiteks 15 lillega kaitstud sooorhidee kimp võib teoreetiliselt kaasa tuua umbes 97 000 euro suuruse trahvi.

Liikide rahalise väärtuse määramisel lähtutakse looduskaitseseadusest. Seaduse järgi tuleb iga liigikaitse-eeskirja rikkuja karistada sellega, et ta kaotab riigile väärtuse, mis kaitsealusel loomal või taimel on.

Riik on investeerinud nende liikide kaitsesse. Kui keegi rikub ebaseaduslikult loodust, tuleb hüvitada selle liigi hinnanguliselt looduses kaotatud väärtus, ütleb keskkonnanõunik Esko Hyvärinen keskkonnaministeeriumist.

Keskkonnaministeerium arvutas hinna kokku 478 kaitsealuse liigi kohta, millest 320 on looma- ja 158 taimeliigid. Eelmine, 2002. aastal välja antud määrus hõlmas 286 kaitsealust loomaliiki. Rahalised väärtused tulid esimest korda seadusandlusesse 1990. aastatel.

Iga liigi väärtus arvutatakse selle populatsiooni suuruse, ohutaseme ja paljunemisvõime põhjal. Hindades võetakse arvesse ka inflatsiooni mõju.

Näiteks arktilise rebase olukord on nõrgem kui 2000. aastate alguses, mil liigiväärtusi viimati arvutati, ütleb Hyvärinen. Seda vaatamata sellele, et arktilised rebased paljunevad Soomes pärast pikka pausi.

Suur osa kaitsealustest populatsioonidest sureb, mis tähendab, et edasist paljunemist pole toimunud.

Mõned liigid on taas arvukamaks muutunud, mis tähendab, et nende rahaline väärtus väheneb. Näiteks merikotka väärtus langeb 7400 eurolt 407 eurole.

Esko Hyvärineni sõnul realiseeruvad liigi väärtused nn konfiskeerimiskaristuse näol.

Kui keegi peaks korjama näiteks ohustatud taime või seda muul viisil hävitama, võib teo lõpuks kohus kuriteoteate ja politseijuurdluse kaudu lahendada.

Kui esitatakse süüdistus ja selle toimepanija lõpuks looduskaitsekuriteos süüdi mõistetakse, tuleks maksta sunniraha ja rahatrahvi.

Hyvärinen juhib tähelepanu, et looduskaitseseadus nõuab, et tegu peab olema tahtlik.

Liigiväärtusi mõõdetakse kohtumenetluses suhteliselt harva.

Politsei uurib praegu kahtlustatavat rasket looduskaitsekuritegu Suomussalmis Hukkajoki jõel. Uurimine on lõpusirgel ja tõenäoliselt jõuab see sügiseks süüdistuse esitamiseni.

Metsamasinad ületasid augustis Stora Enso raielangil Hukkajoki jõge sadu kordi. Jõgi on koduks märkimisväärsele mageveekarpide populatsioonile.

Jõest läbi sõitmisega hävinud karpide hind määratakse Hyvärineni hinnangul tõenäoliselt siiski vana regulatsiooni järgi, kui juhtum jõuab kohtusse.

Uus liigiväärtuste määrus jõustub juuni alguses.

Kohus võib ka ise kaaluda ja otsustada, kuidas hüvitise väärtust määratakse, ütleb Hyvärinen.

Kommentaarid

Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.