Asjatundjad märgivad, et Ukraina ja selle relvajõud on Euroopa kaitse oluline osa, isegi kui riik ei kuulu NATO-sse.

Ukraina on enam kui kolme sõja-aasta jooksul välja arendanud oma võime tabada sügavale Venemaa territooriumile, sest lääneriigid pole saatnud sobivaid relvi ega andnud luba nende kasutamiseks. Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo sõnul peab Euroopa kohanema sama reaalsusega.

Kui näeme, kuidas Venemaa valmistub eskaleerima (sõja laiendamiseks), on selge, et eskalatsioon tuleb. Kus, millal ja kuidas, seda saab näha lähiajal, rääkis Merilo möödunud nädalavahetusel Lennart Meri konverentsil, vahendab MTV.

Merilo sõnul tuleb mõelda kaugemale kui pelgalt sõjaks valmistumine.

Ukraina üks olulisemaid õppetunde on olnud see, et kui Venemaa ründab, tuleb esimene lahing võita. Täpselt nii juhtus ka Ukrainas ja seetõttu hoitakse praegugi juba neljandat aastat positsioone ja tõrjutakse Venemaa rünnakuid, väitis Merilo Tallinnas.

Tema sõnul on üheks võidu tingimuseks just löögid sügavale Venemaa territooriumile. Seda mõistetakse hästi erinevate riikide relvajõududes, kuid mitte kõikjal Lääne ühiskondades.

Merilo sõnul tuleb vastasest mõelda kui süsteemist, mis on sõltuv kriitilistest sõlmedest ja süsteemidest. „Tankidest, suurtükiväest ja jalaväest üle olemisest ei piisa, peame suutma kasutada surmavat jõudu ka sõlmede ja kriitiliste süsteemide vastu,” arutles Merilo.

„Me ei alusta sõda, vaid kaitseme ennast, avaldades mõju tagasi Venemaa territooriumile,” rõhutas ta.

Merilo sõnul ei saa Eesti endale lubada, et sõda kanduks Eesti enda pinnale. Vajalikku strateegilist sügavust enda tagalast ei leia.

Sama seisukohta jagab palju lääne pool asuv Euroopa kolleeg, Hollandi relvajõudude juhataja Onno Eichelsheim.
„Meie strateegiline sügavus on Venemaal,” märkis ta Tallinnas.

Merilo sõnul ei läbiks õppusel olev ohvitser õppust üheski relvajõus, kui ta ei ühendaks oma kaitseplaanidega rünnakuid sügavale vaenlase territooriumile. Tema sõnul on nende võimalike rünnakute sihtmärgid seega juba hästi ette teada, mida ei tohiks Venemaaga suhtlemisel häbeneda.

Eichelsheimi sõnul tuleb Venemaale näidata, et ta ei saa paigutada oma relvajõude siis, kui tahab ja arvab, et saab. Muidu võivad venelased ette kujutada, et nad võidavad, ja see on kõige ohtlikum, arutleb Merilo.

Euroopa kaitsevõime arvutusi mõjutab praegu ebakindlus, kui palju ja millal kavatseb USA oma sõjalist kohalolekut Euroopas vähendada. See võib avaldada mõju kriitilistele võimetele nagu eelmainitud löögid sügavale Venemaa territooriumile, aga ka raketitõrjele.

Teisalt ununeb arvutustes kergesti üks ilmselge tegur: Ukraina ja selle suur lahingutesti läbi teinud armee, aga ka kiiresti tugevnev kaitsetööstus.

„Meie esimene kaitseliin kulgeb läbi Ukraina,” võttis Eesti peaminister Kristen Michal teema kokku Lennart Meri konverentsil.

Seetõttu on Euroopal täiesti isekas põhjus tagada, et sõda ei lõpeks Ukrainale dikteeritud ebasoodsate rahutingimustega. NATO endise peasekretäri asetäitja ja mõttekoja ECFR teaduri Camille Grandi sõnul oleks Euroopa kaitse seisukohalt mõte piirata Ukraina relvajõudude suurust või neid desarmeerida lausa absurdne.

Kes tahaks loobuda 900 000 sõdurist, kellest märkimisväärne osa on lahingus karastunud? Nad on osa Euroopa kaitsest, olenemata sellest, kas Ukraina kuulub NATO-sse või mitte, ütles Grand.

Merilo sõnul on sõjas kaks võimalust: esimeses võidab Venemaa ja okupeerib Ukraina, mille Euroopa samal ajal kaotab.

Või integreerime Ukraina Euroopa kaitsemeetmete kavasse ilma NATO liikmesuseta, sest see (NATO liikmelisuse elluviimine) võtab aega, ütleb Merilo.

Arutelu Euroopa nn tahte koalitsiooni kavatsuse üle saata Ukrainasse Euroopa sõdureid võimalikku relvarahu jälgima või tagama on veel üsna ähmases faasis. Asjatundjate hinnangul on see aga iseenesest mõõdupuu, millist Ukrainat ja Ukraina relvajõude Euroopa oma kaitset toetama soovib.

Oleks väga piinlik, kui me ei suudaks saata Ukrainasse 20 000 sõdurit, mis on umbes poolteist protsenti kõigist Euroopa sõduritest. Sel juhul oleks kõige parem kogu projektist loobuda, ütleb Camille Grand.

Merilo sõnul õõnestas Lääs Ukraina heidutusvõimet veelgi 2022. aastal, kui riigid tormasid teatama, et nende vägesid ei saadeta mingil juhul Ukrainasse.