Külma sõja aegsed MiG-id on siiani Soome võimsaimad hävitajad

Mööda on läinud enam kui pool sajandit, aga Külma sõja aegsed nõukogude MiG-id on jätkuvalt võimsaimad hävitajad, mis Soomel on kunagi olnud.

Tänapäeva lennukid on elektroonikat täis ja uute lennukite puhul on olulisem elektrooniline tase kui lennuki kiirus ja lennukõrgus. 1960ndate aastatel Soomes kasutusele võetud hävitajad MiG-21 on jäänud seniajani kõige võimsamateks. Viimased MiG-id olid Soome õhujõududes kasutusel kuni 1998. aastani, vahendab Kauppalehti.

Soome uue lennukihanke kõige kiiremad hävitajad on Eurofighter Typhoon ja Gripen E, mille kiirus küünib kuni Mach 2-ni ehk kahekordse helikiiruseni. Nõukogude MiG-21 puhul aga läks kiirus üle selle (üle 2150 km/h) ning tuli olla ettevaatlik, et kiirus liiga suureks ei kasvaks. MiG võis mõne minutiga tõusta enam kui 20 kilomeetri kõrgusele ehk peaaegu kosmosesse.

MiG-ide puhul oli probleemiks lühike lennuaeg. Lennuk neelas 200 liitrit kütust minutis ja paakidesse mahtus 2400 liitrit. See tähendab, et peale maksimaalse kõrguse saavutamist tuli hakata kohe maanduma.

Soome eelmine kaitseväe juhataja, hävituslendur Jarmo Lindberg oli lennanud kõige enam 21 450 meetri kõrgusele. Ta kirjeldas, et lennuk lendas taevasse nagu rakett. Lendurid meenutavad, et nii suure kiiruse juures oli Soome kohal lennates tükk tegu, et riigi piiride sees püsida.

Soome soetas 1963-1965. aastal kokku lennukit 22 Mikojan-Gurevitš MiG-21 F-13, mis olid kasutuses aastatel 1963-1986. Aastatel 1978-1986 soetati 26 lennukit uuendatud versioonist Mikojan-Gurevitš MiG-21 BIS, mis olid kasutusel kuni 7. märtsini 1998. Lisaks oli õhujõududel kuus kahekohalist õppelennukit MiG-21U ja MiG-21UM. Koolitusel kasutati veel nelja kahekohalist lennukit MiG-15UTI.

Vanha neuvostorauta MiG-21 on edelleen Suomen kaikkien aikojen nopein hävittäjä -Puolustusvoimia johtanut kenraali: “Se olisi kiihtynyt vaikka mihin”

Ilmavoimien HX-hankkeessa haetaan Suomelle uutta, entistä kehittyneempää monitoimihävittäjää. Hankkeen ympärillä käydyssä keskustelussa korostuu teknologinen kehitys: mikä on vaikkapa häiveominaisuuksien rooli, ja kannattaako niitä korostaa muiden ominaisuuksien kustannuksella. Modernissa hävittäjäkalustossa korostuu myös esimerkiksi lentäjän tilannetietoisuuden sekä tiedonvälityksen sekä sen vastaanottamisen rooli. Asejärjestelmillä vaikutetaan entistä kauemmaksi, ja aktiivinen elektroninen sodankäynti on ilmasodassakin oleellinen kysymys.

(Külastatud 226 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid