Helsingi kohus mõistis keskealise multimiljonäri vägistamise eest tingimisi vangi.

Ettevõtjana varanduse teeninud ja investeerimisvaldkonnas töötav mees vägistas 2021. aasta septembris naise, kes jäi pärast pidu temaga kahekesi korterisse, vahendab Iltalehti.

Ta haaras naisest kinni ja urineeris tema peale. Pärast naise pesemist ja riietumist urineeris mees tema peale uuesti.

Mees ja naine tundsid teineteist ühiste tutvuste kaudu aastaid ning nende vahel polnud kunagi midagi seksuaalset olnud, rääkis naine hiljem kohtus.

Naise sõnul painutas mees ta kükitavasse asendisse ning lõi teda nahkvööga mitu korda ja kõvasti. Siis tõmbas mees tal püksid alla ja vägistas teda sõrmega. See kestis umbes minuti. Mees jätkas vaatamata naise vastuväidetele.

„Sellest sa lihtsalt välja ei tule,” ütles naine mehele hommikul üheksa paiku korterist lahkudes.

Naine esitas kuriteoteate alles paar kuud hiljem, kuna kartis oma karjääri pärast. Mees on mõjukas ja hästi tuntud valdkonnas, kus on väike sisering.

Lisaks muretses naine mehe raha pärast: tal oleks raha tippkaitsja palkamiseks.

Asja arutati Helsingi kohtus 2025. aasta kevadel.

Miljonär eitas enda süüd vägistamises. Ta väitis, et nad olid juba ööklubis flirtinud ja suudelnud. Mehe sõnul olid nad läinud korterisse seksima.

Mees väitis, et palus naisel hommikul lahkuda. Tema sõnul nõudis naine uriiniga määritud riiete eest 6000 eurot hüvitist ning ta pakkus vaid 800 eurot.

Kohtus ütles mees, et kahtlustab, et naine esitas kuriteoteate, kuna ta ei olnud nõutud summat tasunud.

Miljonär tõi välja, et naine oli korteris veetnud ligi kuus tundi ehk mitmeid tunde pärast esimest urineerimist. Kohus otsustas, et seksuaalkuriteo ohver ei pea oma käitumist õigustama.

Näiteks seda, et seksuaalkuriteo ohver viibib kurjategija korteris, ei saa pidada ohvri usaldusväärsust nõrgestavaks, põhjendas kohus.

Kuigi mehe jutt oli mõnevõrra detailsem, pidas kohus seda piisavalt ebatõenäoliseks ja välistas selle.

Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis oleksid andnud hagejale motiivi sündmustest ebatõeliselt teada anda ja alusetu kuriteoteade teha, märkis kohus.

Naise muutumatut lugu toetasid muu hulgas ka tema lähedaste antud ütlused tunnistajatena.

Kohus pidas tõendatuks, et miljonärist mees sundis naise põlvili, hoidis teda maas ja vägistas näpuga.

Vööga peksmist ei suudetud tõestada: naise kehalt leitud verevalumeid ei saanud sündmustega lõplikult seostada, hindas kohus. Arst oli hinnanud, et verevalumid võisid tekkida näiteks kakluse või kinnipidamise tagajärjel.

Lisaks otsustas kohus, et urineerimise ja vägistamise vahel on möödunud nii palju aega, võimalik, et tunde, et neid ei saa pidada üheks ja samaks teoks. Seetõttu ei mõjutanud urineerimine seksuaalkuriteo süüdlikkuse hindamist.

Helsingi kohus karistas viiekümnendates eluaastates meest ühe aasta ja viie kuu pikkuse vangistusega.

Miljonär väitis kohtus, et kriminaalmenetlus tekitas talle tööelus kahju. Ta ütles, et on hoidunud asja kommenteerimast näiteks sotsiaalmeedias ning vältinud liigset avalikustamist.

Kohus leidis, et kuriteost või kohtuotsusest tulenevad „piinlikud tagajärjed” ei õigusta karistuse vähendamist.

Karistus määrati aga tingimisi, kuna kohtu hinnangul ei sisaldanud tegu eriti taunitavaid tunnuseid, mehel ei ole varasemat karistatust ning karistuse pikkus oli lähedasem ühele kui kahele aastale.

Mehelt mõisteti oma ohvrile kahju hüvitamiseks 3000 eurot kannatuste, 500 eurot valu eest ning 1500 eurot ajutise kahju hüvitamiseks.

Kohtuotsusega on rahulolematust väljendanud nii prokurör kui ka mees.